Täna vaatlevad Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroos nõu andvad juristid mitmesuguseid teenuseid puudutavaid küsimusi.
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
2012. aasta detsembris paigaldati mulle Ungaris hambaimplantaadid. Hiljem selgus, et tegemist oli haltuurat tegeva ettevõttega, kasutatud tehnoloogia oli kahtlustäratav. Mul on Eesti ravikvaliteedi ekspertkomisjoni ja Venemaa professori otsused, mis kinnitavad, et implantaadid tuleb eemaldada, sellega ma praegu tegelengi. Soovin oma raha tagasi saada. Millised võimalused mul selleks on, mida peaksin tegema ja millega võin arvestada?
Teie probleemi lahendamiseks soovitan pöörduda Ungari juristide poole, kes iisuguste asjadega tegelevad. Igal juhul lahendatakse teie probleemi üksnes Ungari kohtus. Ei ole kindel, et Ungari kohtunikud saavad arvestada teie poolt nimetatud ekspertide otsuseid. Vaja on esitada kohtule samasugused Ungari spetsialistide tehtud otsused. Milliseid standardeid ja materjale kasutatakse implantaatide valmistamiseks ja paigaldamiseks, kuivõrd ohutud on need tervisele, need küsimused tuleb esitada Ungari ekspertidele.
Välismaal teenuseid tarbides tuleb alati silmas pidada, et lohakaid teenusepakkujaid saab enamasti vastutusele võtta samuti üksnes välismaal. Loomulikult tuleb ka teenusepakkujate tausta tundma õppida.
Automootor ütles üles. Ma helistasin teenindusse, auto viidi sinna, justkui osteti detailid, väidetavalt remonditi, järgmisel päeval toodi auto tagasi. Esitati arve – 400 eurot. Mingit kviitungit ei antud, kirjutati käsitsi üksnes kulud üles. Kui olin veidi sõitnud, suri mootor välja. Ma helistasin samale remondimehele, ta teatas, et ei hakka rohkem midagi tegema. Siis pöördusin teise teenindusse, sealt saadeti puksiir, viidi mu auto ära, tehti kõik ümber. Võeti 150 eurot, anti kviitung. Esimene remondimees ei reageeri minu nõuetele tegemata töö eest raha tagastada. Selgitasin välja, et tegemist pole juriidilise isikuga, vaid lihtsalt eraettevõtjaga. Mida teha?
Tarbijakaitseamet sellega tegelema ei hakka, kuna jutt on eraisiku poolt osutatud teenusest. Teil ei ole kviitungit, kuid paber, millele on kirjutatud teenuste hinnad, võib olla samuti alus politseisse pöördumiseks. Teil on õigus esitada politseisse kirjalik avaldus pettuse kohta. Avalduses tuleb kirjeldada asjaolusid ja saata avaldus politseisse tähitud kirjaga.
Selle aasta veebruaris ostsime tütrele talvesaapad. Ta pani need ühe korra jalga, hõõrus jala veriseks ja me läksime kohe poodi tagasi, et ost tagastada või ümber vahetada. Saapad võeti vastu, kaasa antud paberil oli kirjeldatud defekti. Kuid saapad on siiamaani kaupluses, tundub, et küsimus ei lahendu. Mida teha?
Vaja on teha jalanõude ekspertiis, et määrata toimunu põhjused. Rääkige kauplusega – võimalik, et nad annavad siiski ise saapad ekspertiisi. Kui kahtlete selle objektiivsuses, võite tellida sõltumatu ekspertiisi. Aga see on tasuline. Seejärel, kui kauplus ei nõustu jalanõusid tagasi võtma või välja vahetama, on teil õigus ekspertiisi tulemustega tarbijakaitseametisse või kohtusse pöörduda. Kui tarbijakaitseamet otsustab, et tegemist on rikkumisega, siis pole võib-olla kohtusse vajagi pöörduda.
Grossi kaupluses käitus valvur minuga jõhkralt, kahtlustades mind varguses. Ma sundisin teda politseid välja kutsuma, aga kuni me politseinikut ootasime, viis ta mu abiruumi, kus ropendas ja ähvardas mind vägivallaga. Politsei mingit rikkumist ei tuvastanud ja vabandas minu ees. Valvur ei öelnud sõnagi, ei öelnud ka oma perekonnanime. Ma olen invaliid, suutsin vaevu koju minna, abikaasa kutsus kiirabi. Tänu sellele õnnestus vältida teist infarkti, kuid kolm ööpäeva ei suutnud ma voodist tõusta. Ma ei soovi seda niiviisi jätta. Mida saan ette võtta?
Alguses tuleb selgeks teha, millise ettevõtte valvurid antud kauplust teenindavad. Sejärel tuleb saata ettevõtte aadressile kirjalik avaldus, millele on lisatud politseiprotokoll ja dokument kiirabi väljakutsumise kohta. See kõik tuleks saata väljastusteatega tähitud kirjaga. Taotlege valvuri distsiplinaarvastutusele võtmist ja töölt kõrvaldamist, samuti teie ees vabandamist. Kindlasti märkige, et soovite vastust rakendatud meetmete kohta kirjalikult. Vastamiseks on ettevõttel aega 30 päeva.
***
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Mind huvitab, kuidas korterit välja üürida. Millised riskid mul on, millega peaksin eelnevalt arvestama? Kas vaja on elanikud sisse kirjutada?
Iga üürileandja peamiseks sooviks on leida head üürnikud. Seda ei saa aga mitte keegi garanteerida. Enese kindlustamiseks tuleb aga koostada üürileping.
See sõlmitakse reeglina kuni aastaks. Seal on vaja täpselt lahti kirjutada, millistel tingimustel inimene seal elama hakkab, millise aja jooksul, kas tal on õigus remonti teha või mitte, kas ta võib midagi osta või mitte, missuguste rikkuste korral leping katkestatakse, sealhulgas ka päevapealt, kuidas võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada üürnik ja kuidas võite seda teha teie.
Kindlasti tuleb kirja panna, milliseid korteriga seotud makseid ta on kohustatud tegema: maksma tagatisraha, tasuma igakuiselt üüri, elektri-, vee- ja küttearveid, korteriühistu esitatud andmeid. Pidage silmas, et seadus sätestab täpselt: selle eest, mida lepingus kirjas pole, pole inimene kohustatud maksma.
Samuti võib kokku leppida elanike sissekirjutamise suhtes. Te võite nad sisse registreerida, kuid ei pruugi seda teha. Üürnike jaoks on sissekirjutamine sageli oluline seepärast, et vastavalt sissekirjutuse aadressile saab taotleda mitmesuguseid toetusi. Korteriomanikku võib rahustada sellega, et sissekirjutamine ei anna üürnikele mingeid õigusi korteri suhtes.
Kui üürnikud ei soovi vabatahtlikult välja kolida, siis tulla ja lukke ära vahetada te ei või. Tarvis on pöörduda eluaseme küsimustega tegelevasse linnakomisjoni avaldusega, kus taotlete, et komisjon tunnistaks lepingu katkestamist ja kohustaks üürnikke sundkorras välja kolima. Pärast komisjoni otsuse saamist (avalduse läbi vaatamiseks ei kulu üle kahe kuu) on teil õigus kohtutäituri abil elanikud sundkorras välja tõsta. Komisjoni alternatiiviks on kohus, kuid kohtuvaidlus võib kesta paar aastat.
Järgmine tähtis moment – enne seda, kui korteri välja üürite, tuleb teil koostada nimekiri kõigest, mis seal asub, fikseerides ka esemete seisundi. Võib teha fotod. Kõik see pannakse kirja korteri üleandmise akti, mille allkirjastavad mõlemad pooled. Pärast korterit üürnike kasutusest tagasi saades võite esemete seisundit võrrelda. Kui midagi on puudu või rikutud, siis on teil täielik õigus nõuda üürnikelt kahju hüvitamist tagatisraha arvel.
Üüritulu tuleb deklareerida. Selle pealt peate maksma 20% tulumaksu. Seda on mõistlik üürimakse suurust määrates arvestada.
Järgmisel korral vastame kodakondsuse, ümberkolimise ja halli passiga seotud küsimustele.
Kostas Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik