Arvukad pöördumised juristide poole, kes Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroos tasuta konsultatsioone annavad, on olnud seotud pensionäride ja pensionide teemaga. Just nende küsimustega tegelemegi seekordses juristide nõuandeloos.
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Olen 60-aastane. Tahan küsida eelpensioni kohta. Räägitakse, et 2016. aastal see kaotatakse. Kui ma lähen eelpensionile, kas ma võin olla tööotsijana arvel töötukassas ja kas ma tohin hiljem keelduda eelpensionist? Ja veel: ma töötasin Hispaanias, sealne tööstaaž on kõigest kaks aastat. Millega ma pensioni osas sellega seoses võin arvestada?
Eelpensioni, mis on tavapärase vanaduspensioni eriliik, ei kaota praegu keegi. See on endiselt pension, millele võite jääda kolm aastat enne pensioniikka jõudmist, tingimusel, et teil on 15 aastat staaži. Eelpension määratakse elu lõpuni. Selle peamine eripära on asjaolu, et igal ennetähtaegselt võetud kuul kaotab pensionär 0,4% protsenti oma pensionist (kolme aastaga on see kokku 14,4%). Pensioniea saavutamisel pensionisumma ümberarvestamisele ei kuulu. See tähendab 14,4% arvatakse teie pensionist maha elu lõpuni. Kui olete eelpensioni vormistanud, siis te sellest enam keelduda ei saa.
Eelpensionile mineku iga hakkab aga küll muutuma seoses sellega, et alates 2017. aastast tõuseb pensioniiga 65 aastani.
Mis puudutab töötukassat, siis pensionäre seal üldse arvele ei võeta.
Hispaania staaži osas ütlen järgmist. Euroopa direktiiv kinnitab, et kui teil on millises iganes Euroliidu riigis üle ühe aasta tööstaaži, siis on teil õigus pensionile. See tähendab, et Hispaania hakkab teile pensioni maksma. Tuleb pöörduda Eesti pensioniametisse, teatada, et te soovite saada Hispaania osa pensionist, ja pensioniamet saadab teie andmed Hispaaniasse.
Minu ema töötas kakskümmend aastat meditsiiniõena röntgenikabinetis. Niisugustel töötajatel on võimalus varem vanaduspensionile minna. Varem olid nad kõik A-kategoorias (esimeses nimekirjas). Nüüd on nad üle viidud B-nimekirja. Ema kolleegid vormistasid ilma probleemideta sooduspensioni, tõsi küll, viimane neist tegi seda kolm aastat tagasi. Niisuguse pensioni vormistamiseks tuleb töölt lahkuda. Ema lahkus töölt, oli kolm kuud tööta ja sai vastuse, et sooduspensioni keeldutakse andmast. Mida teha?
Tei emale ei keeldutud sooduspensioni andmast. 2014. aastal andis sotsiaalministeerium selgituse, kes kuuluvad nimekirja A, kes nimekirja B. Nimekirjade erinevusest on tingitud ennetähtaegsele pensionile mineku aeg. Nimekiri 1 ehk A annab õiguse minna pensionile kümme aastat varem. Nimekiri 2 ehk B ‒ viis aastat varem.
Niisugused töötajad nagu teie ema kanti nimekirja B. Seega võib ta minna pensionile mitte kümme aastat varem, nagu ta varem arvas, vaid viis aastat varem. Ette nähtud ajal ei keeldu keegi talle sooduspensioni määramast.
Naisinvaliidil on väike pension. Mitte mingit sotsiaalabi näiteks kas või 20-kilogrammise „Euroopa” toidupakina ta ei saa, kuigi paljudele tema naabritele, kes on palju tervemad, selliseid pakke antakse. Kas on olemas mingisugune sellise abi jagamise kord ja kas see, kui invaliidil on oma korter, on mingiks takistuseks selle saamisel?
Esimene, millest tuleb alata, on pöörduda kirjaliku avaldusega sotsiaalteenistusse. Kuu aja jooksul peab tulema vastus. Kui see on eitav, siis tuleb tõepoolest olukorda uurida. Kuni aga inimene pole ametlikult abi küsinud, ei saa sotsiaaltöötajaid abi puudumises süüdistada.
Sotsiaalabi antakse mitutmoodi, igas kohalikus omavalitsuses on oma meetodid. Reeglina antakse niisugust abi madala sissetulekuga isikutele, kellel jääb pärast kommunaalteenuste eest maksmist kätte elatusmiinimumist väiksem summa. Korteri olemasolu ei mõjuta sotsiaalabi andmist mitte mingil moel.
Minu poeg on vanglas. Ta ei suuda täita elatisraha maksmise kohustust, see kohustus pandi nüüd meile – vanaemale ja vanaisale. Mille eest me elame pärast selle summa meie pensionist maha võtmist?
Seadus määrab täpselt, et minimaalne elatise suurus ei või olla väiksem kui pool minimaalpalgast. Antud hetkel on elatise suurus 195 eurot kuus. Kui jagada see summa vanaema ja vanaisa vahel, siis selgub, et kumbki neist peab maksma 97,5 eurot. Teie materiaalne olukord ei ole kahjuks elatisrahade maksmise kohustusega kuidagi seotud, sest laps peab olema majanduslikult kindlustatud.
Oletame näiteks, et vanaisal on pension väiksem, siis võib kohus vähendada elatisraha, mida tema maksma peab. Aga siis tuleb vanaemal maksta rohkem. Nii palju, et summa oleks ikkagi 195 eurot.
Minu ema on hooldekodus. Sinna kantakse üle ka tema pension. Kuid minu vennad maksavad hooldekodule lisa ja nõuavad, et ka minu poeg maksaks vanaema ülalpidamise eest, kuna minul pole raha. Vennad räägivad vahepeal ka sellest, et ma müüksin oma korteri maha, kui ma ei suuda ema eest maksta ega taha seda pojale kohustuseks teha. Kas neil on õigus niisugust asja nõuda?
Seadus sätestab, et lapsed peavad oma vanureist vanemaid ülal pidama, kui nood seda vajavad. Osa suurus määratakse materiaalsest olukorrast, sissetulekutest lähtuvalt. Loomulikult pole te kohustatud oma korterit müüma.
Samuti pole teie vendadel õigust nõuda raha vanaema ülalpidamiseks teie pojalt. Nende poolt on see puhtalt psühholoogiline võte, kuna nad teavad, et teilt, nende õelt, ei ole midagi võtta.
Kui laste vahel tekivad vaidlused selle üle, kes ja kui palju peab maksma ema ülalpidamiseks, võib küsimuse igaühe panusest otsustada kohtus.
***
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Ma olen üksik pensionär. On teise naise tütar, kelle ma omal ajal lapsendasin. Ta ei ela Eestis, me ei suhtle. Mul on raske invaliidsus. Vajan pidevat abi igapäevase eluga toimetulekuks. Kuid sotsiaaltöötajad teatasid, et võin arvestada üksnes tasulise abiga. Kas see on ka tegelikult tõepoolest nii?
See tuleneb asjaolust, et te lapsendasite oma naise lapse. See tähendab, et juriidiliselt te olete isa, niisiis ei loeta teid üksikuks pensionäriks. Kuigi tütar ei ela Eestis, on ta seaduse järgi kohustatud hoolitsema eaka vanema eest ‒ olgu või maksma sotsiaaltöötajale teenuste eest. Kahjuks ei ole teil tasuta teenuse saamiseks õigust.
1990. aastal kolisin Valgevenest Eestisse. Olen 62-aastane, mul on kolm last, seega võiksin minna pensionile aasta varem. Aga põhiline tööstaaž (17 aastat) on mul Valgevenes, vanaduspensioni saamiseks Eestis jääb puudu 2‒3 aastat. Pensioniametis öeldi mulle, et kui Eestis oleks 15 aastat staaži, то siis võetaks Valgevene staaži arvesse, aga nii seda arvesse ei võeta. Riikidevahelise lepingu Eestiga sõlmisid vaid neli endist liiduvabariiki ‒ Venemaa, Ukraina, Moldaavia ja Kasahstan… Mida saaksin sellises olukorras ette võtta?
Juristid saavad kasutada mehhanismi, mille annab neile seadus. Praegu Eesti territooriumil antud küsimuses tõepoolest juriidilist regulatsiooni pole.
Valgevene Vabariigi pensioniseaduse artikkel 92 lubab maksta pensioni Valgevene Vabariigi kodanikule, kes on kolinud alaliselt elama välismaale, üksnes siis, kui pension määrati Valgevene Vabariigis enne tema välismaale sõitmist. Artikli 92 täitmiseks võttis Valgevene Vabariigi valitsus 21. septembril 1994. aastal vastu „Määruse pensioni välja maksmise korrast kodanikele, kes kolisid alalisele elukohale välismaal”. Selles dokumendis on ära toodud järgmine pensioniliikide loetelu, mida makstakse väljapoole Valgevene Vabariiki: isikutele, kes sõitsid välismaale pärast pensioniseaduse kehtima hakkamist (1. jaanuar 1993), makstakse üksnes invaliidsuspensioni, mis on seotud kehavigastuse saamise või kutsehaigusega, samuti toitjakaotuspensioni, kui toitja on surnud tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel; isikutele, kes kolisid välismaale alaliselt elama enne 1. jaanuari 1993, makstakse kõiki pensioniliike. Pensionid, mis on määratud vastavalt pensioniseadusele enne kodaniku kolimist alalisele elukohale välismaal, makstakse 6 kuud ette enne nende sõitmist välismaale sõltumata pensioni liigist. Pensioni maksmine toimub Valgevene rahvuslikus valuutas.
Ma sündisin Eestis ja elasin siin kuni kaheksanda eluaastani, seejärel kolisin Venemaale, kaks aastat tagasi tulin Eestisse tagasi. Ma saan Venemaa pensioni. Eestis mul staaži ei ole, ravikindlustust samuti mitte. Kuidas võiksin selle saada?
Pensionär, kes ei ole Eesti pensionär, ei saa Eestis ravikindlustusele pretendeerida. Tuleb vastata nõuetele, mis võimaldaksid teid pidada Eesti pensionäriks. Antud juhul on see pensioniikka jõudmine – 63 aastat ‒, mis annab teile õiguse pretendeerida rahvapensionile, mis tagab teile ka ravikindlustuse.
Järgmisel korral vaatleme küsimusi, mis puudutavad kõige mitmekesisemaid valdkondi, meditsiiniteenustest remonditeenusteni.
Koostas Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik