Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroos toimuvad tasuta juriidilised konsultatsioonid. Küsimused, millega seoses sageli pöörduvad juristide poole erinevate põlvkondade esindajad, puudutavad väga sageli pärandusega seotut.
Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.
Minu poeg on vanglas, tal on võlg riigi ees. Pärast minu surma pärib mu korteri tema. Tahan teada, ega talt seda võlgade katteks ära võeta? Võib-olla on parem teha testament lapselapsele või elukaaslasele, et too annaks pärast korteri lapselapsele üle?
Kui poja võlasumma ületab summat, mida ta pärast vanglast vabanemist on suuteline maksma, ja tal tekivad raskused maksegraafiku kokkuleppimisega kohtutäituri juures, siis satub korter tõepoolest löögi alla. Kohtutäitur võib selle arestida, edaspidi võidakse korter oksjonil maha müüa.
Mis puudutab testamenti, siis see on teie tahteavaldus. Asjade käiku saate te ette mõelda aga vaid ühe sammu võrra, nimelt selles osas, kellele jääb korter pärast teie elust lahkumist. Te peate mõistma, et kõik selle eluasemega seotud kohustused jäävad uue omaniku kanda. Kui teie eesmärk on anda korter nimelt lapselapsele, siis tuleb seda testamendis öelda, kuna edaspidi ei saa keegi tagada, et teie elukaaslane annab korteri teie lapselapsele edasi.
Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Mehel ja naisel pole ühiseid lapsi. Mis saab siis, kui mees pärandab testamendiga oma korteriosa kolmandale isikule? Ja mis saab siis, kui pärandusele hakkab pretendeerima ka mehe laps esimesest abielust?
Vaatamata testamendile kolmanda isiku kasuks on naisel mõnedel juhtudel õigus kohustisosale. Kohustisosa maht on ½ sellest, mida isik võiks saada seadusjärgselt pärides. Oma soovi selle osa saamiseks peab lesk väljendama notari poole pöördudes.
Pärast päranditoimiku sulgemist saab oma õigust kohustisosale kaitsta üksnes kohtu kaudu.
Kui testament on tehtud kolmanda isiku nimele, siis pole täisealisel lapsel esimesest abielust mingit võimalust pärandile pretendeerida, kuna kohustisosa on võimalik saada üksnes sellel, kes oli pärandaja ülalpidamisel.
Kui mees testamenti ei tee, siis jaotatakse pärand seaduse kohaselt. Kuna korter erastati abielu ajal, siis läheb sellest pärandvarasse üksnes pool. Poole pärandvarast saab kauem elanud abikaasa, teise poole poeg esimesest abielust. Selle tulemusena jääb kauem elanud abikaasale ¾ korterist, pojale ¼.
Minu vabaabielumees suri sellel kevadel, ühiseid lapsi meil polnud. Pärandada jäi ainult auto. Mehel on poeg esimesest abielust, ma ei suhtle temaga. Mõistan, et seaduse järgi kuulub auto talle, kuid ta ei anna endast teada. Millist vastutust kannan ma selle eest, et see auto seisab minu juures parklas, olles justkui minu kasutuses, kas pärandi saamisel on ka mingi tähtaeg?
Seadus ütleb, et inimene saab pärijaks pärandaja surmapäevast alates. Pärandi vastuvõtmiseks pole vaja esitada mingeid eraldi avaldusi. Avaldus esitatakse ainult pärandist loobumise korral. Seda saab teha 3 kolme kuu jooksul pärandaja surmast teada saamise hetkest. Niisiis, kui poeg ei keeldunud, siis auto juba kuulub talle.
Kuid see fakt tuleb dokumenteerida. Vastasel juhul ei saa ta selle autoga midagi teha. Seepärast pole mitte teil tarvis, vaid temal on vaja pöörduda notari poole pärandi vormistamiseks.
Kuna kõik autodokumendid on teie juures, siis teatage pärijale auto üleandmiseks tähitud kirjaga kuupäev ja kellaaeg, millal ta saab oma auto ära viia. Sellest hetkest alates langeb teilt vastutus. Üleandmisel on parem koostada akt, teha fotod, võib-olla kutsuda ka tunnistaja, kes saab kinnitada auto üleandmise fakti.
Te võite samuti minna notari juurde, avada pärandvara, makstes selle eest, ja paluda võtta kasutusele meetmed pärandvara säilitamiseks, kuna teie ei taha seda vastutust kanda. Notari teenuste eest vara säilitamisel tasub pärija.
Minu isa arreteeriti 1940. aastal. Varsti suri ka ema. Päästes mind ja mu õde, võttis meid päris väiksena enda juurde teine naine. Meile anti teine perekonnanimi. Pärast räägiti meile, kes olid meie tegelikud vanemad. Isa rehabiliteeriti, talle anti represseeritu staatus. Kas ma võin saada samasuguse staatuse ja pretendeerida tema pärandusele?
Võttes arvesse, et te olite registreeritud teise inimese tütrena, ei saa te midagi vormistada. Represseeritu staatuse saamiseks tuleb teil kõigepealt tõestada, et olete tõepoolest selle inimese järeltulija, keda te nimetate oma bioloogiliseks isaks.
Selle jaoks tuleb teha geneetiline ekspertiis ja seejärel nõuda kohtu kaudu andmete muutmist teie sünnitunnistuses. Kõik see on üsna kulukas ja pikaajaline protsess.
Pärast mehe surma keeldus meie poeg pärandist minu kasuks, nüüd olen ma korteriomanik. Poeg suri. Ta oli kaks korda abielus. Mul on kaks lapselast. Tahan teada, kes pärast minu surma korteri pärib, kui testamenti pole? Ja kas sotsiaalteenistus võib selle ära võtta, et see realiseerida ja maksta minu elamise eest eriasutuses, kui ma rohkem ei suuda enda eest hoolitseda?
Pärast mehe surma pärisite te kogu korteri. Pärast teie surma, kui te ei tee testamenti, jaotatakse pärand vastavalt seadusele. Esmajärjekorras on pärijaiks lapsed, nende puudumise korral lapselapsed. Seejuures ei saa teie surnud poja abikaasad pärast teid pärida.
Teises järjekorras, kui ei oleks lapselapsi, oleksid pärijateks teie vanemad või vanavanemad. Kui neid samuti pole, siis kolmandas järjekorras päriksid teie õed ja vennad.
Teie lapselapsed pärivad teie eluaseme sõltumata sellest, kas te teete nende nimele testamendi või mitte. See läheb neile seadusejärgselt. Kui te soovite, et korter jääks kellelegi teisele, siis võite teha testamendi tema nimele.
Mis puudutab sotsiaalteenistust, siis ilma teie nõusolekuta korter munitsipaalomandisse minna ei saa. Kui teie elamiseks hooldekodus ei jätku vahendeid, siis võtavad vastavad teenistused ühendust teie sugulastega, haigekassaga, leitakse maksmisvõimalused.
Minu ema, kes elas praktiliselt kogu elu Eestis, suri Venemaal seitse aastat tagasi. Tema testament, kus vennale justkui jäeti kogu Eestis asuv kinnisvara, koostati Vene Föderatsioonis, haiglas. Päranditoimik avati Eestis. Poole aasta pärast aga kutsuti mind (ma olin üllatunud!) notari juurde, kus ma sain tunnistuse kinnisvarast poole omamise kohta. 2015.aastal saatis vend mulle kirja, kus teavitas mind mingisugusest mulle mitte teada olevast pärandist keeldumisest ja palus anda kogu kinnisvara temale. Et ma kas teen seda vabatahtlikult või ta kaebab kohtusse. Kas ma võin tutvuda päranditoimiku materjalidega, millisest pärandist keeldumisest võib olla jutt, ma pole ju seda näinud?
Loomulikult võite te tutvuda päranditoimiku materjalidega kui pärandi saaja. Kuna aga tegemist on ammuse toimikuga, tuleb teil pöörduda mitte notari juurde, vaid arhiivi.
Mis puudutab pärandist keeldumist, siis esimesel etapil on teil vaja kätte saada see dokument, mille alusel vend esitab teile nõudmise kinnisvara talle tagastamiseks. Seda dokumenti nägemata ei tasu midagi ette võtta.
Soovitan teil kirjalikult, tähitud kirjaga saata vennale palve esitada teile nimetatud dokument.
Kui teie vend pöördub kohtusse, siis on ta kohustatud esitama terve dokumentide paketi, kaasa arvatud nimetatud pärandist keeldumise. Kohus edastab dokumendid teile, andes aega vastamiseks. Te tutvute dokumendiga ja saate aru, kuidas edasi tegutseda: kas tunnistada venna nõudmist või mitte.
Järgmisel korral vaatleme küsimusi, mis on seotud pensionäride ja pensionidega.