“Läksime abikaasaga lahku. Lapsed jäid minuga. Endine mees ei taha neid enda juurde võtta, kuid ei maksa ka elatist. Ma ei saa aru, mida edasi teha, kuhu pöörduda, kuidas sundida laste isa elatist maksma?” Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi Eesti büroosse pöördunud naise küsimustele vastab jurist Sofja Pevzner-Belošitski.
“Vanemate lahuselu ei vabasta teist vanemat kohustusest lapsi ülal pidada. Kui isa ei võta lapsi enda juurde, ei osale nende igapäevastes kuludes ning samal ajal ei maksa elatist, on emal, kelle juures lapsed elavad, mitu õiguslikku võimalust.
Sellises olukorras on tegevuskord järgmine. Kõigepealt on soovitatav saata teisele vanemale kirjalik nõue elatise maksmiseks, märkides, et lapsed elavad ema juures, isa faktiliselt ei osale nende ülalpidamises, ning teha ettepanek alustada vabatahtlikke igakuiseid makseid. Kui vabatahtlikku tasumist ei toimu, tuleb valida menetluslik tee: kui vaidlus on lihtne ja varasema perioodi võlgnevust ei nõuta, võib kaaluda maksekäsu kiirmenetlust; kui on vaja nõuda võlgnevust, isa vaidleb vastu, on vaja muutuvat elatist või asjaolud on keerulisemad, on otstarbekam esitada elatishagi. Pärast kohtulahendi või notariaalse kokkuleppe saamist tuleb maksmata jätmise korral pöörduda kohtutäituri poole ning paralleelselt kaaluda elatisabi taotlemist.
Kiirmenetlus
Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsam ja kiirem menetlus. See sobib juhtudel, kui nõue on suhteliselt selge, isa on kantud lapse sünniakti, laps on alaealine, elatise summa ei ületa seadusega kehtestatud piirmäära ning puudub vajadus tõendada keerulisi asjaolusid. Sellises menetluses üldjuhul kohtuistungit ei toimu ning kui võlgnik ei esita vastuväidet, saab kohus teha makseettepaneku kiiremini kui tavalises hagimenetluses. Ametlik kohtute portaal viitab sellele, et maksekäsu kiirmenetlus võimaldab saada täitedokumendi kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kuludega.
Samas on kiirmenetlusel olulised piirangud. Selles korras ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt. See tähendab, et kui lapsevanem ei ole juba pikemat aega maksnud, ei saa tekkinud võlgnevust eelmise perioodi eest nõuda maksekäsu kiirmenetluse kaudu — selleks tuleb pöörduda kohtusse hagiga. See tuleneb otseselt TsMS § 491 selgitustest: lapse elatisnõude kiirmenetluses ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid see ei välista võimalust nõuda seda hagimenetluses.
Lisaks tuleb kiirmenetluse puhul arvestada veel ühe praktilise asjaoluga: kindlas summas väljamõistetud elatis ei indekseeru automaatselt iseenesest. Kui kohtudokumendis on märgitud konkreetne summa, siis kohtutäitur nõuab sisse just selle summa. Elatise suurendamine või vähendamine kuulub kohtu pädevusse ning ilma vastava kohtulahendita ei saa kohtutäitur iseseisvalt muuta igakuiselt sissenõutavat summat. Seda rõhutab eraldi ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Seetõttu, kui avaldaja soovib, et elatis muutuks tulevikus iga-aastase miinimummäära muutumisega arvestades, tuleb see õigesti sõnastada juba kohtusse pöördumisel. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus aasta või kahe pärast faktiline miinimum muutub, kuid sissenõudmine jätkub vana fikseeritud summa alusel.
Hagimenetlus
Hagimenetlus ehk elatishagi esitamine on sisulisem ja paindlikum menetlus. See on vajalik siis, kui lapsevanem vaidleb elatisele vastu, kui on vaja sisse nõuda varasema perioodi võlgnevus, kui on vaidlus isa faktilise osalemise üle laste ülalpidamises, kui on vaja määrata elatis muutuvas suuruses või kui asjaolud vajavad põhjalikumat läbivaatamist.
Hagimenetlus kestab tavaliselt kauem, kuid annab rohkem võimalusi. Selles saab esitada laste kulude arvestuse, pangakonto väljavõtted, kirjavahetuse, tõendid selle kohta, et lapsed elavad ühe või teise lapsevanema juures, andmed vanemate sissetulekute kohta, teabe peretoetuste kohta ning samuti paluda elatise väljamõistmist konkreetse perekondliku olukorraga arvestades.
Elatise suurus
Alates 1. aprillist 2026 on elatise miinimum Eestis 318,62 eurot kuus ühe lapse kohta. See summa on seotud nii elatise arvutamisel kasutatava baassumma kui ka keskmise brutopalga muutumisega. Avaldatud arvutuste kohaselt on 2026. aastal arvutamisel kasutatav keskmine brutopalk 2092 eurot, sellest 3% on 62,76 eurot, baassumma on 295,86 eurot ning lõplik miinimumsuurus on 318,62 eurot.
Seejuures määratakse elatis iga lapse kohta eraldi ning selle täpne suurus sõltub mitmest tegurist. See ei ole lihtsalt mehaaniline summa, mis on kõigil juhtudel ühesugune. Arvutamisel võetakse arvesse:
elatise baassumma — keskmine summa, mis katab poole lapse igakuistest põhivajadustest;
vanema sissetulek — arvutamisel võetakse arvesse 3% eelmise aasta keskmisest brutopalgast, et kajastada vanema majanduslikku elatustaset ja võimalusi;
peretoetused — kui lapsetoetus laekub elatist maksvale vanemale, siis elatis suureneb; kui toetus laekub vanemale, kelle juures laps elab, siis elatis väheneb;
lapse elukoht ja teise vanemaga veedetud aeg — kui laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures vähemalt 7 ööpäeva kuus, võib elatis väheneda proportsionaalselt selle vanemaga veedetud ajale;
laste arv perekonnas — kui peres on mitu last, kelle vanusevahe on alla kolme aasta, võib järgmiste laste elatis olla 15% väiksem kui esimese lapse puhul.
Elatise miinimum suureneb igal aastal, arvestades keskmise brutokuupalga ja tarbijahinnaindeksi muutusi. Seetõttu suurenesid 2026. aastal nii baassumma kui ka brutopalga näitaja, mida arvutamisel kasutatakse. Praktiliselt tähendab see, et vanemal, kes pöördub kohtusse, on oluline mitte üksnes märkida kehtiv summa, vaid sõnastada nõue õigesti nii, et tulevikus ei tekiks probleemi vana fikseeritud elatise summaga.
Kokkulepe notari juures
Kohtu kõrval on olemas veel üks võimalus — notariaalne kokkulepe elatise maksmise kohta. Kui vanemad suudavad kokku leppida, on neil õigus sõlmida notari juures kokkulepe elatise suuruse, tähtaegade ja maksmise korra kohta. Selline kokkulepe võib olla kiirem ja vähem konfliktne lahendus, kui teine vanem on tõepoolest valmis maksma ja kokkulepet täitma. Oluline on, et notariaalne kokkulepe oleks koostatud selliselt, et selle täitmata jätmisel saaks selle esitada sundtäitmisele.
Samas ei ole notariaalne kokkulepe “igavene” ega muutumatu. Kui vanemad on kokku leppinud elatise suuruses, kuid selle suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda aluse kokkuleppe kui kestvuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui oluliselt on muutunud nende isikute ring, kellel on õigus saada ülalpidamist kohustatud vanemalt, kui kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või teise vanema sissetulek oluliselt suurenenud. Samuti võib vanem kokkuleppe erakorraliselt üles öelda, kui kohus on lapse kasuks juba elatise välja mõistnud kattuvas või suuremas ulatuses. Vanematevahelise kokkuleppe saab lõpetada VÕS § 195 lg 1 alusel ülesütlemisavalduse esitamisega teisele poolele.
Kui lapsevanem ei maksa isegi pärast kohtulahendit või notariaalset kokkulepet, on järgmine samm pöördumine kohtutäituri poole. Kohtutäitur saab alustada täitemenetlust ning nõuda elatist sisse võlgniku sissetulekutest, pangakontodelt ja muust varast. Ilma kohtulahendi, sundtäitmisele alluva notariaalse kokkuleppe või muu täitedokumendita ei ole sundtäitmine üldjuhul võimalik.
Elatist võib maksta riik, kuid…
Eraldi tuleb arvestada võimalusega saada riiklikku elatisabi. Elatisabile on õigus Eestis elaval alaealisel lapsel, samuti kuni 21-aastasel lapsel, kui ta õpib. Sotsiaalkindlustusamet selgitab, et elatisabi makstakse lapsele juhul, kui vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust; abi saab taotleda kohtu-, täite- või pankrotimenetluse ajal. Elatisabi maksimaalne suurus on kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.
Kohtumenetluse ajal elatisabi saamiseks on vajalik kohtumääruse olemasolu elatise väljamõistmise kohta menetluse ajaks. Täite- või pankrotimenetluse ajal elatisabi saamiseks on vajalik kohtulahend elatise väljamõistmise kohta, notariaalne kokkulepe elatise maksmiseks või perelepituse käigus koostatud dokument, millega on ette nähtud kohustus elatist maksta. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse jooksva kuu eest, täite- ja pankrotimenetlusaegset elatisabi aga eelmise kuu eest.
Seejuures on oluline mõista, et elatisabi ei ole riigi kingitus, vaid hüvitusmehhanism. Riik maksab lapsele raha välja, kuid seejärel nõuab väljamakstud summa seaduses ettenähtud korras tagasi. Olenevalt olukorrast peab väljamakstud summa tagasi maksma kas last ülal pidama kohustatud vanem või teatud juhtudel elatisabi saaja.”
Foto: Marco Verch / ccnull.de (CC BY 2.0 DE)