Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi büroos on viimasel ajal üsna sageli tõstatatud teema pikaajalise elaniku elamisloa tühistamise kohta. Inimesed saavad sellest teada ootamatult ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) selliste meetmete põhjus on reeglina üks ja sama – pikaajaline eemalolek Eestist.
Eriti sageli juhtub see nendega, kes eksivad, pidades pikaajalise elaniku staatust „raudkindlaks” ega arva, et seda on võimalik kaotada.
Jurist Jelena Karžetskaja: „Välismaalaste seaduse kohaselt säilib pikaajalise elaniku elamisluba vaid teatavate tingimuste täitmise korral. Nimetatud seaduse § 241 lõige 2 sätestab, et selline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane viibib Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumist väljaspool 12 kuud järjest või kui välismaalase viibimine väljaspool Eestit on kestnud vähemalt kuus aastat järjest. Samas ei tohi unustada Välismaalaste seaduse üldpõhimõtet – elamisluba antakse välismaalasele Eestis elamiseks, mitte piiriületamise hõlbustamiseks.
Seega lubab seadus otseselt elamisloa tühistamist juhul, kui isik on lahkunud Euroopa Liidu territooriumilt ja puudub 12 kuud järjest. Praktikas tähendab see, et kui ta on ajutiselt lahkunud, kuid tegelikult elanud väljaspool Eestit aasta või kauem, on Siseministeeriumil õigus tema staatus üle vaadata.
Ülevaatamine ei toimu automaatselt. Riigikohus lähtub põhimõttest, et igasugune sekkumine elamisõiguse staatusesse peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. See tähendab, et amet on kohustatud arvestama isiku konkreetseid asjaolusid. Seega on isikul alati võimalus mõjutada PPA otsust, esitada oma seisukoht, selgitused ja tõendid. Riik hindab olukorda laiemalt – kus isik tegelikult elab, kus asub tema elu huvide keskpunkt, kas tal on säilinud side Eestiga. Registreeritus või ametlik aadress Eestis ei ole iseenesest otsustav tegur, kui isik tegelikult elab teises riigis.
Mõnikord õnnestub elamisluba säilitada. Näiteks juhul, kui pikaajaline eemalolek oli seotud objektiivsete põhjustega – ravi, lähedaste eest hoolitsemine, töö või muud mõjuvad põhjused. Oluline on ka see, kas isikul on Eestis perekond, kui kaua ta siin enne lahkumist elas ja kui hästi ta on kohalikku ühiskonda integreerunud. Teisisõnu, võtmeküsimus on, kas füüsilisest eemalolekust hoolimata on säilinud tegelik side Eestiga, kas isik kavatseb siin elada või vaid aeg-ajalt külastada.
Mõned sõnad elamisloa tühistamise menetluse kohta. Tavaliselt algab see juba riiki sisenemisel dokumentide kontrollimisel. Seejärel teavitatakse isikut menetluse algusest ja antakse talle võimalus selgitada nii pika eemaloleku põhjuseid kui ka oma edasisi plaane. Just siin teevad inimesed ühe levinumaid vigu – annavad formaalse või hilinenud vastuse. Samas määrab just see etapp suures osas asja tulemuse.
Kuid ka ametkonna otsus ei ole lõplik. Seaduse järgi on seda võimalik edasi kaevata – esmalt halduskorras, seejärel kohtus. Kuid loomulikult on targem sellise menetluse algust üldse vältida. Seda aitab vältida kõige lihtsam samm – tulek Eestisse või mis tahes ELi riiki vähemalt üheks päevaks aastas. Siinkohal ei peeta silmas kalendriaastat, vaid aastat, mis jääb Eestist lahkumise ja kas Eestisse või mõnda teise ELi riiki sisenemise vahele.“
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)