„Tunnen, et mul on vaja minna otse kohtusse. Kas ma saan sinna pöörduda ise? Millele tuleb tähelepanu pöörata? Millisesse kohtusse minna? Ja mis saab siis, kui kohtuotsus mulle ei meeldi?“ – pöördus Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi Eesti büroo poole pealinna elanik.
„Mul pole raha juristide ja advokaatide jaoks,“ jätkas ta. „Aga asju on palju: vaidlus korteriühistuga, lahendamata küsimus vara jagamise kohta endise abikaasaga, kavatsus vaidlustada krediitkaardi intresside arvutamine, võla sissenõudmine võlakirja alusel.“
Selgitab jurist Sofja Pevzner-Belošitski:
„Kas pöörduda juristi poole või tegutseda ise – see on alati isiklik valik. Kohtule iseseisvalt hagiavalduse esitamine on teie õigus, paljud teevadki nii. Samas on oluline mõista, et kohus on rangelt formaalne menetlus, ta ei otsusta „õigluse järgi“, vaid tegutseb seaduse ja poolte esitatud materjalide raames.
Teie loetletud juhtumid kuuluvad tsiviilõiguse alla ja neid arutatakse maakohtus. Hagiavaldus esitatakse reeglina kostja elukohajärgses kohtus. Kuid isegi kui eksite kohtu valikuga, ei juhtu midagi halba: hagi suunatakse edasi õigesse kohtusse. Tõsi, see võtab rohkem aega.
Kui kostja elukoht on teadmata, tuleb hagiavaldus saata Harju Maakohtusse.
Hagi: kohustuslikud nõuded
Hagi esitamisel tuleb arvestada vormiliste nõuetega, ilma milleta kohus hagi vastu ei võta. Hagiavaldus peab kindlasti sisaldama:
— selle kohtu nime ja aadressi, kuhu te pöördute;
— teie ja kostja kontaktandmeid (isikukood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress);
— selgelt sõnastatud nõude (mida täpselt soovite saada);
— faktiliste asjaolude kirjeldust (mis juhtus);
— tõendeid (dokumendid, kirjavahetus, tunnistajad jne) ja nende tõlget eesti keelde;
— vajaduse korral – hagi hinda;
— teavet selle kohta, kas soovite kirjalikku menetlust või kohtuistungit.
Keel ja riigilõiv
Hagiavaldus esitatakse eesti keeles (või tõlkega), allkirjastatakse (võib digitaalselt) ja esitatakse kohtule koos tõendite ja riigilõivu maksekviitungiga (kui puuduvad alused riigilõivu vabastuseks).
Riigilõive reguleerib Riigilõivuseadus ning need võivad olla väga erinevad, nende arvutamine sõltub muu hulgas ka hagi esemest. Üldine teave riigilõivude suuruse ja hagiavalduse esitamise kohta on veebilehel www.kohus.ee, riigilõivuta saab hagi esitada ainult elatise saamiseks.
Kulud
Lisaks riigilõivule võib iseseisval kohtumenetluses osalemisel raha vaja minna ka muuks. Kui teine pool palkab juriste või advokaate ja te kaotate, on kohtul õigus kohustada teid tasuma selle õigusabikulud ning muud menetluskulud (riigilõivud, ekspertiisid jne).
Seetõttu hinnake enne hagi esitamist eelnevalt nii oma nõudeid kui ka kaotamise riske.
Iseenda jurist
Tõsine enesehinnang on vajalik ka siis, kui kaalute, kas olete üldse võimeline kohtuprotsessis iseseisvalt osalema. See ei ole formaalsus, vaid strateegia. Tuleb selgelt mõista:
— kuidas oma seisukohta kujundada;
— milliseid tõendeid koguda ja esitada;
— kuidas reageerida teise poole argumentidele;
— millal ja milliseid taotlusi esitada.
Kohus ei hakka tõendeid otsima, olukorda teie eest tõlgendama ega oletama, mida te silmas pidasite. Ta vaatab läbi ainult selle, mida teie ja vastaspool esitasite. Jah, kohus on kohustatud selgitama õigusi ja menetluslikke küsimusi, kuid see ei tähenda, et ta teeb teie eest juriidilist tööd või kujundab teie huvide kaitsmise strateegiat.
Kohtuotsus, kuidas kaevata edasi
Veel üks põhimõtteline aspekt, mida sageli alahinnatakse: kohus ei ole koht isiklike suhete, emotsioonide või „õigluse taastamise” selgitamiseks igapäevases mõttes. Kohus teeb otsuse poolte tõendite ja argumentide kogumi alusel. Praktikas tähendab see, et otsuseid peetakse mõnikord ebaõiglasteks.
Kohtu peamine ülesanne ei ole „süüdlast karistada” ega asja „inimlikult” lahendada, vaid panna vaidlusele õiguslik punkt. Seda punkti nimetatakse õigusrahuks – olukorraks, kus otsus jõustub ja seda enam edasi kaevata ei saa.
Kui otsus teile ei sobi, on teil õigus see edasi kaevata:
— Ringkonnakohtusse (30 päeva jooksul alates esimese astme kohtu otsuse kättesaamisest);
— kui te Rringkonnakohtu otsusega ei nõustu – Riigikohtusse.
Ka nendes kohtutes kehtivad ranged menetlusnormid. Näiteks kõrgeimas kohtuastmes, Riigikohtus, ei saa te end ise esindada, seal on kohustuslik vandeadvokaat.“
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)