Vene Föderatsiooni kodanike kõmulised deporteerimised ja halli passi omaniku riigist „väljasaatmine“ on külvanud meie kohalike Vene passide omanike ja mittekodanike seas tõelise paanika ja kutsunud esile arvukaid pöördumisi Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo poole. Sealjuures on küsimus üks: kas ka mind võidakse välja saata?
„Alustagem sellest, et elamisloa tunnistab kehtetuks Politsei- ja Piirivalveamet,“ ütles Inimõiguste Teabebüroo jurist Jelena Karžetskaja.
Äravõtmine ja vaidlustamine
„Selle kohta vormistatakse haldusdokument, tingimata kirjalikult,“ jätkas ta. „On tähtis, et selles dokumendis kajastuksid neli momenti: täpselt sõnastatud otsus, faktilised asjaolud (milline „süüdlase“ tegevus on toonud kaasa niisuguse otsuse), juriidiline komponent ja viide, kuidas seda dokumenti on võimalik vaidlustada.
Kui dokumendist ei ole võimalik aru saada, mille eest on inimest nii karistatud, on see esimene märk, et otsus tuleb edasi kaevata. Kui ei olda nõus ajutise või alalise elamisloa tühistamisega, on olemas võimalus kirjutada vaie, milleks antakse kõigest 10 päeva. Tuleb valida üks kahest vaidlustamise viisist: kas esitada vaie Politsei- ja Piirivalveametile või pöörduda kaebusega otse halduskohtu poole.“
Esialgne kaitse: võimalik, kuid raske
Karžetskaja sõnul elamisloa tühistamisotsuse vaidlustamine iseenesest ei anna õigust viibida Eestis ega peata Politsei- ja Piirivalveameti edasist tegevust. Seepärast võib esitada koos vaidega esialgse kaitse taotluse, milles tuleb osutada, missugune ameti tegevus tuleb siiski peatada enne kohtuotsuse langetamist ja selle jõustumist.
On õige aeg küsida juristilt, kuidas saab inimene taotleda esialgset kaitset, kui ta kutsutakse väljamõeldud ettekäändel politseisse, aga seal antakse kätte otsus elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta, viiakse piirile ja visatakse riigist välja?
Jelena Karžetskaja: „Kui me räägime just niisugustest viimase aja deporteerimistest, aga ettekirjutuse riigist lahkuda said Vene Föderatsiooni kodanikud, siis tegelikult mingit šanssi taotleda esialgset kaitset ja peatada politsei tegevus neil ei olnud. Seepärast, et taotlus tuleb esitada kohtule, seda hästi põhjendades, eesti keeles, ja see mõistagi nõuab aega. Seda aega inimestel ei olnud, aga Vene Föderatsioon oli kohustatud oma kodanikud vastu võtma.“
Kui allkiri läheb kalliks maksma
„Halli passi omanikega on hoopis teine lugu,“ selgitas Jelena Karžetskaja. "Mittekodaniku passi omanik ei ole ühegi riigi kodanik. See tähendab, et ükski riik peale Eesti ei võta endale vastutust selle inimese eest ja pole ühtki riiki, mis oleks kohustatud teda vastu võtma. Tema eest vastutab ainult see riik, mis on talle välja andnud halli passi ja mille territooriumil ta elab ehk Eesti Vabariik.
Seda suurepäraselt teades ei andnud politseiametnikud näiteks halli passi omanikule Sergei Tšaulinile koos tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusega ettekirjutust lahkuda Eestist ega kohaldanud talle sissesõidukeelu.
Kui mittekodanik, olles saanud oma pikaajalise elaniku elamisloa tühistamise otsuse, ei teata juba politseis või siis piiril, et ta ei kavatse Eestist vabatahtlikult lahkuda, tuleb Politsei- ja Piirivalveametil teha talle ettekirjutus legaliseerida oma seisund ehk taotleda ajutist elamisluba. Ja taotlus rahuldatakse, sest, kordan veel, inimest ei ole kuhugi välja saata. Muidugi võib Politsei- ja Piirivalveamet esitada kohtule taotluse paigutada niisugune illegaal väljasaatmiskeskusse. Aga sinna paigutamiseks on vaja tõestada väljasaatmise võimalust, mis antud juhul on minu arvates äärmiselt raskendatud juba mainitud põhjustel.
Kui aga halli passi omanik, kes on saanud oma elamisloa tühistamise otsuse, teatab kirjalikult, et soovib Eestist vabatahtlikult lahkuda, ja nimetab riigi, kuhu soovib suunduda, ja sinna jõudmiseks ei ole tal vaja mingeid muid dokumente peale halli passi, siis on jutt mitte sunniviisilisest väljasaatmisest, vaid inimese isiklikust otsusest sõita välja riigist, kus tal ei ole alust viibida. Andes allkirja paberile vabatahtlikkuse kohta, raskendab inimene kardinaalselt oma edasist kohtulikku kaitset.“
Muide, kas Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud andma tõlgi, kui mittekodanik ei saa aru, millele tal soovitatakse alla kirjutada, kuna ei oska eesti keelt? „Haldusmenetluse seadus ei kohusta sellistel juhtudel andma tõlgiteenuseid ei selleks, et tõlkida elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus, ega selleks, et tõlkida paber nõusoleku kohta lahkuda Eestist vabatahtlikult ühte või teise riiki,“ kommenteeris jurist. „Olgem ausad – ei tasu alla kirjutada dokumendile, mille sisus te ei ole veendunud. Kui te tahategi avaldada nõusolekut või arvamust, kirjutage see oma käega ja andke allkiri."
Tehkem kokkuvõte: milline ei oleks ka olukord, millist survet halli passi omanik ka tunda ei saaks, ei peaks ta kunagi alla kirjutama elamisloa tühistamisega seotud dokumentidele, kui ta nende sisust aru ei saa või kui need on vastuolus tema soovidega.
„Ohust julgeolekule“
Välismaalaste elamislubade kehtetuks tunnistamise otsustesse on märgitud, et need inimesed „kujutavad endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule“.
Kui halli passi omanikku, kes ei kavatse Eestist vabatahtlikult lahkuda, välja saata ei saa, siis inimesega, kellel on teise riigi kodakondsus (tuleb mõista, et jutt on põhiliselt Vene Föderatsiooni kodanikest) võib nii probleemideta toimida. „Kohus vaatab läbi välismaalaste kaebused elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuste peale, kuid kahjuks ei muuda politsei argumente, kui see iseloomustab inimest kui ohtu julgeolekule,“ konstateeris Jelena Karžetskaja. „Eesti seadusandluse kohaselt võib niisuguse hinnangu anda ainult politsei, kaitsepolitsei või vastav ministeerium. Ent kohus kahtlemata korraldab nende tõendite kohtuliku kontrolli, mille alusel niisugune hinnang on antud.
Pean märkima, et niisuguste asjade hulgas peaaegu ei ole neid, mille puhul kohus tunnistaks inimese ohutuks. Aga! Iseenesest see, et inimene kujutab endast riigi arvates ohtu, ei too alati automaatselt kaasa riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu kehtestamise. Et rääkida väljasaatmisest või keelust peab riik täitma Eesti seadusandlusse implementeeritud Euroopa direktiivi nõuded, mis sisaldab märksa rangemaid norme seoses julgeolekuohuga. See peab olema mitte amorfne, vaid reaalne ja tõsine.
Seda reaalsust ja tõsidust peab Politsei- ja Piirivalveamet kohtus tõestama. Meil muide on juba positiivseid asju (need on seotud kriminaalkaristust kandnud välismaalastega), mille puhul kohus on jõudnud järeldusele, et kuigi ei saa muuta ohule antud hinnangut, ei ole see lähtuv oht niivõrd tõsine ja reaalne, et riigist väljasaatmist seletada. Selle tulemusel on inimesed saanud ajutise elamisloa.“
Aga kuidas on Eesti kodanikega?
Õigusjärgseid Eesti Vabariigi kodanikke teatavasti kodakondsusest ilma jätta ja välja saata ei saa. Aga kuidas on naturaliseeritutega?
„Niisugune protsess – vabandust teatud küünilisuse pärast – oleks väga huvitav,“ vastas Karžetskaja. „Kõneldes Eesti kodanikest, me ei saa põhimõtteliselt nende riigist väljasaatmisest rääkida. Ent naturaliseeritud kodanikelt saab kodakondsuse ära võtta. Kodakondsusest ilmajätmine viib inimese kodakondsusetu seisundisse. Ja mis saab edasi?
Esiteks deklareerivad kõik rahvusvahelised dokumendid, et riigil ei ole õigus tekitada uusi mittekodanikke, võttes neilt kodakondsuse. Järelikult tekiks kohe küsimus: kuivõrd niisugune ilmajätmine vastab rahvusvahelistele standarditele?
Teiseks … Oletame, et inimeselt, kes sai Eesti kodakondsuse naturaliseerimise korras, võeti see ära, kuna ta kujutab endast ohtu Eesti julgeolekule. Inimene muutub mittekodanikuks ja tal tekib õigus taotleda elamisluba koos halli passi saamisega. Nüüd, et teda elamisloast ilma jätta, eelmised „patud“ enam ei sobi. Ta peab muutuma ohuks uuel põhjusel. Ja kui elamisluba ikkagi tühistatakse, siis kohustust Eestist lahkuda sellel halli passi omanikul ei teki (vt selgitust eelpool).
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik