Käesolevas väljaandes käsitleme järjekordset küsimustekogumit seoses korteriühistutega. Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistel konsultatsioonidel anti neile lühidad, kuid ammendavad vastused.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Töötan kojamehena korteriühistus. Maja seisab tee ääres, mille üks pool kuulub ühistule, teine linnale. Iga kord, kui sajab lund, koristab linna palgatud lumekoristusfirma selle linna poolelt ja lükkab tohutu sahaga korteriühistu territooriumile. Et juba neid valle koristada, peab ühistu rentima eritehnikat. Te ju mõistate: üks asi on see, kui koristad lund ühistu maalt, teine aga siis, kui tuleb koristada teelt kogu lumi ning rentida selleks veel eritehnikat. Kuidas saaks selle olukorra lahendada?
On vaja esitada lumekoristusfirmale kirjalik pretensioon nõudmisega lumevallid viivitamatult koristada, sest oma tegevusega tekitab firma korteriühistule kahju. Märkige, et kui teatud kuupäevaks lumekoristust ühistu territooriumil ei ole tehtud, on see sunnitud tellima koristamiseks teise firma ja esitama süüdlasele arve. Lisaks sellele informeerige muidugi ka linna kui tellijat. Olen kindel, et vastavalt linna ja firma vahel sõlmitud lepingule jättis linn endale hoovad hoolimatu firma mõjutamiseks.
Omal ajal andis korteriühistu esimees meile suulise nõusoleku rõdu klaasimiseks. Nüüd saatis ühistu teate, et hakkab vahetama rõdude põrandaid, meie klaasid aga segavat töid ja need tuleb eemaldada. Aidake sellele probleemile lahendust leida.
Te peate saama ühistu üldkoosoleku otsuse, milles käsitletakse rõdude remonti. On olemas kohtu seisukoht, et üldkoosolek peab otsuse vastuvõtmisel tegema seda kompleksselt ehk nägema ette ka kulud remondieelse seisukorra taastamisele. Teie puhul oleks üldkoosolek pidanud hindama, mida teha nendega, kelle rõdu on klaasitud.
Kui üldkoosolek niisugust otsust ei teinud, tuleb lähtuda sellest, et rõdu klaasiti omaenda vastutusel. See tähendab, et klaasid tuleb ära võtta ja need tagasi panna korteriomaniku enda kulul. Seda eriti olukorras, kus majal klaasimisprojekti ei ole.
Teine asi on see, kuivõrd klaasid rõdu põranda remonti tegelikult segavad. Nagu ütleb asjaõigusseaduse § 72 lg 3, kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Järelikult, kui teie klaasid remontimist ei takista, ei ole kellelgi õigust nõuda, et te need eemaldaksite.
Korteriühistu põhikirja kohaselt tuleb ühistu juhatuse valimised korraldada iga kahe aasta tagant. Meil ei korraldata. Algatusgrupp kuulutas välja ühistu erakorralise üldkoosoleku, et valida juhatus. Esimesel koosolekul ei saadud kvoorumit kokku, teine muutus kaoseks ja kedagi valida ei õnnestunud. Mida teha edasi?
Te kas pöördute kohtu poole juhatuse ajutise asendusliikme määramiseks, kelle ülesanded on ühistu üldkoosoleku ja juhatuse liikmete valimiste korraldamine või juhatus, kes on ikka veel kantud ühistu B-kaardile, kutsub uuesti kokku üldkoosoleku, mille päevakorras on juhatuse valimised.
Juhatuse liige saatis allkirjata e-kirja palvega arvata ta välja juhatuse koosseisust ja kustutada nimi B-kaardilt. Kuidas ühistu peaks selle protseduuri sooritama ja mida tegema, kui see inimene teatas hiljuti soovist juhatusse tagasi pöörduda?
Juhatuse koosseisust väljaarvamine toimub ühistu üldkoosolekul, soovitatavalt kohe pärast avalduse esitamist. Enne üldkoosoleku otsust on avaldaja kolmandate isikute (pankade, riigiasutuste) jaoks ikka veel juhatuse liige.
Meil on väike korteriühistu. Kümnest korterist kaheksa on ühe inimese omanduses. Ta üürib neid pidevalt välja. Suve ka ööpäevade kaupa. Kas on lubatud muuta elumaja tegelikult hotelliks? See inimene teeb üldse, mida tahab, arvates, et enamiku korterite valdamine annab talle selleks täieliku õiguse. Kas see ikka on nii?
Alustan esimesest küsimusest. Seadus ei sisalda seni veel keeldu omandi kasutamisele teie mainitud viisil, Ent maja võib oma sisedokumendiga niisugused asjad keelata, lähtudes sellest, et kui eluruumi staatust ei ole muudetud äriruumi staatuseks, tuleb korterit kasutada sihtotstarbeliselt.
Mis teise küsimusse puutub, siis siin tuleb alustada teie korteriühistu põhikirja vaatlemisest. Olukordades, kus korterid on jaotatud sellisel ebaühtlasel viisil, kirjutatakse põhikirja, et hääletamisel on igal korteriomanikul üks hääl, olenemata korteriomandite arvust. Vaadake, kas teie põhikirjas on niisugune säte.
Kui ei ole, võib algatusgrupp – kaks ülejäänud omanikku – nõuda ühistu üldkoosoleku kokkukutsumist, et teha põhikirja niisugune muudatus.
Suitsetamine trepikojas on ära vaevanud. Kuidas saab korteriühistu suitsetajaid mõjutada?
Tubakaseaduse § 29 keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides, trepikodades ja korterelamute koridorides. Vastavalt sama seaduse §-le 49 võidakse selle keelu rikkumise eest määrata trahv kuni 20 trahviühikut või 80 eurot. Selle trahvi võib määrata munitsipaalpolitsei.
Kui korteris ei ela keegi, kuid ühistu esitab arve prügi väljaveo eest, kas see on seadluslik?
Seaduse järgi jaotatakse korteriühistu kulud kõigi korteriomanike vahel, lähtudes nende kinnistu pinnast. Ei ole tähtis, kas korterit kasutatakse, üüritakse välja või mitte.
Seaduses on aga öeldud, et omanikud võivad teha ühistu põhikirja muudatuse: kui korter seisab tühjana, siis arvet üldelektri, prügi väljaveo jne eest omanikule ei esitata.
Samuti on võimalik kutsuda kokku ühistu üldkoosolek, kus panna hääletusele mainitud korteri omaniku vabastamine tasust prügi väljaveo eest. Sel juhul on aga vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.
Meie maja kõrval paikneb garaažiühistu, kus üks omanik on seadnud sisse autoremonditöökoja. Selle tagajärjel kannatab meie korteriühistu mitte ainult masinate müra tõttu, vaid hingab ka sisse värvide ja lakkide mürgiseid „aroome“. Kuhu me ei oleks ka kaevanud, kaasa arvatud meistrile endale, pole sellest kasu olnud. Mida teie meile soovitate?
Soovitan pöörduda Terviseameti kesklabori poole. Selle töötajad tulevad kohale, teevad vajalikke mõõtmisi ning annavad teile otsuse tervist kahjustavate olude kohta. Kui selgub, et õhu saastatus on üle normi, võib pöörduda kohtu poole nõudega lõpetada remonditöökoja tegevus.
Lisaks sellele võiks kontrollida, kuivõrd selle inimese ettevõtlus on üldse seaduslik.
Kas selleks, et korteriühistu saaks võtta laenu, peab olema kõigi selle liikmete nõusolek?
Nagu on öeldud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 36, on laenu võtmiseks vaja täita ühtaegu kaks tingimust: hääletama peavad 50% + 1 omanikku, kellele kuulub 50% + 1 korteriühistu pinnast.
Ostsin korteri. Enne seda ostu oli müüjal kommunaalmaksete võlg. Seda ta ei kustutanud. Kui sain esimese arve, nägin, et korteriühistu oli arvutanud mulle selle võlasumma peale viivise. Kas see on õige?
Jah, viiviseid on võimalik määrata hiljem. Seadus näeb ette, et kui te olete ostnud korteri omanikult, siis kõik võlgade eest kannate temaga solidaarselt vastutust. Seepärast pöörduge kirjalikult endise omaniku poole palvega maksta välja viivis kui summa, mis on tekkinud tema tegevuse tagajärjel. Kui te maksate selle ise, on teil täielik õigus nõuda temalt selle raha tagastamist. Kui ta keeldub, tuleb probleem lahendada kohtus.
Ma ei ole nõus selle arvega, mille korteriühistu mulle esitas, olles miskipärast suurendanud paberil minu korteri pinda. Kuidas peaksin toimima?
Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-le 40 on teil õigus mitte maksta arve seda osa, millega te nõus ei ole. Oma nõusolematusest tuleb teatada ühistu juhatusele kirjalikult. Kuni ühistu ei ole tõestanud arve suurendamise põhjendatust, maksate teie korteri sama pinna eest, mis on märgitud kinnistusraamatusse.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik