Tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos esitavad inimesed tihtipeale küsimuse: kus saaks kiiremini ja õigemini otsida väljapääsu ühtedest või teistest eluolukordadest – notari juures või kohtus? Arutlegem selle üle.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Hakkasin käendajaks noormehele, kes võttis õppelaenu. Selgus, et ta ei maksnud seda tagasi ja pank veeretas võla minu kaela. Võlgnikuga mul heaga kokku leppida ei õnnestunud. Maksin tema eest laenu ära. Kuidas saaksin oma raha tagasi?
Et niisuguses olukorras raha välja nõuda, peate minema tsiviilkohtusse. Pidage silmas, et võlgniku võib anda kohtusse kolme aasta jooksul. Teie juhtumi puhul sellest hetkest, mil lõpetasite tema eest maksmise.
Kohtuotsuse, mis langetatakse kahtlemata teie kasuks, saaste täide viia kohtutäituri kaudu. Kurb moment seisneb aga selles, et kui võlgnikult midagi võtta ei ole, siis te oma raha tagasi ei saa.
Kas abielu saab lahutada ainult kohtus või piisab notari juurde minekust?
Kui üks abikaasadest ei ole lahutusega nõus, saab abielu lahutada ainult kohtu kaudu. Notar vormistab lahutuse vaid mehe ja naise mõlemapoolsel nõusolekul ning lahutatakse ainult need, kes elavad Eestis.
Abikaasadel on Venemaa kodakondsus. Mees elab Eestis, naine Venemaal. Kas saab abielu lahutada Eesti notari juures, kui abielu registreeriti siin, aga naine on kirjutanud, et on lahutusega nõus ja tal pretensioone ei ole?
Abielu registreerimise kohal ei ole tähtsust. Lahutuse saab vormistada kolmel viisil: perekonnaseisuametis, naotari kaudu või kohtus.
Lihtsalt kirjast selle kohta, et ollakse lahutusega nõus, ei piisa. Mina soovitan mehele pöörduda notari poole ja täpsustada, millist dokumenti ja millise tekstiga on talle abielu lahutamiseks tarvis. Kõige tõenäolisemalt vajab notar naise Vene Föderatsiooni territooriumil notariaalselt kinnitatud nõusolekut abielu lahutamisega.
Kui notari vahendusel lahutada ei õnnestu, tuleb mehel esitada lahutusavaldus kohtule. Kui naine kinnitab vastuseks kohtu kirjale, et on lahutusega nõus, lahutab kohus abielu tagaselja.
Läksin mehele 2007. aastal. Kuu pärast pulmi lahkus mees Eestist ja rohkem ma teda näinud ei ole. Otsingud ei ole samuti tulemusi andnud. Et oma vara ilma temata müüa, pean ma abielu lahutama. Kuidas on mul seda parem teha – kohtu või notari kaudu?
Abielulahutus on Eestis võimalik ainult siis, kui protsessis osalevad mõlemad abielupooled. Kui te ei tea mehe asukohta, aga kadus ta ju kummalistel asjaoludel, või paljude aastate vältel ei ole te saanud temalt mingeid teateid, võib ta surnuks kuulutada. See protseduur aga käib kohtu kaudu. Teil tuleb kõigepealt pöörduda politseisse, et teile antaks tõend mehe kohta andmete puudumise kohta.
Teine variant on tunnistada abielu kehtetuks. Seda võib teha, kui abielu oli sõlmitud kavatsusega täita abikaasakohuseid. Abielu saab kehtetuks tunnistada ainult kohtu kaudu. Sel juhul teise osapoole kohaletulekut ei nõuta, kuid on vaja tunnistajaid, kes kinnitavad, et teie mees kadus praktiliselt kohe pärast abielu sõlmimist. Tunnistajaid leida on kindlasti lihtsam kui nii palju aastaid hiljem otsida abikaasat üle maailma taga.
Mu mehel oli enne abielu kinnisvara – maja. Selle aluse maa erastasime temaga juba abielus olles. 25 abieluaasta jooksul tegime majas palju üheskoos, kuigi kinnistusraamatus on see tema nimel. Nüüd tahab ta minust lahutada ja maja ära müüa. Kui mees läheb tehingut notari juurde vormistama, kas notar siis tunneb huvi, kes praegu majas elab ja kellena või rahuldub ainult kinnistusraamatu sissekandega?
Notar kontrollib kindlasti kõiki asjaolusid maja ja maa ümber. Kui maa erastati abielu ajal, siis on kinnitu ühisomand ja ilma teie nõusolekuta ei vormista notar sellega seoses midagi. See, et kinnistusraamatus kirjas ainult teie mehe nime, ei tähenda antud juhul, et ta on ainuomanik.
Ostsime vabaabielus elades laenuga kolmetoalise korteri. Laenu võtsin mina, elukaaslanna oli kaastaotleja, korter vormistati minu nimele. Meil sündis laps, kes on nüüd jõudnud juba peaaegu täisikka. Meil oli üle 15 aasta ühine majapidamine. Kolm aastat tagasi läks naine minu juurest ära. Miski läks aga viltu ja ta tuli tagasi ning hõivas ühe toa, väites, et tal on selleks õigus. Olen valmis andma talle muu elamispinna, Kuidas seda kõike teha?
Teie endine elukaaslane ei ole kolmetoalise korteri omanik, kuna ta ei ole ega ole olnud teie seaduslik abikaasa, kes võiks elada oma mehe elamispinnal tema nõusolekuta. Vägisi teda välja tõsta ei saa, kuid võib pöörduda kohtu poole võtta elamispind ära ebaseaduslikust kasutusest.
Vabaabielu käsitatakse selle „ebaseaduslikkusest“ hoolimata kui partnerisuhteid, milles te olite korteri ostmisel tõepoolest partnerid ja saite üheskoos laenu ning rajasite ühise elamise. Seepärast on teie endisel elukaaslasel võimalus pöörduda kohtu poole, et kas saada raha oma korteriosa eest või omandiõiguse. See aga on erakordselt keeruline kohtulik arutelu.
Kui teil õnnestub kokku leppida, tuleb minna notari juurde. Te kirjutate notariaaldokumenti kõik tingimused, kaasa arvatud naise kohustuse lahkuda hiljemalt teatud kuupäeval kolmetoalisest korterist ning et tal ei pole pretensioone mingitele sellesse kinnisvarasse mahutatud rahalistele vahenditele. Samuti kirjutage, et kõik kompenseeriti selle korteri arvel, mille te talle kinkisite. Kinkeleping on vaja sõlmida eraldi. Teie ühine laps, võttes arvesse tema vanust, saab ise vabalt otsustada, kas ta soovib elada koos isa või emaga.
Elasin ligi 60 aastat mehega vabaabielus, sünnitasin kolm last. Mees suri. Kas mul on õigus pärandile?
Ei ole, kui rääkida traditsioonilisest pärandisse astumisest notari juures. Pärivad teie lapsed, ja kui teil on nendega head suhted, ei takista keegi neil pärast pärandisse astumist – lihtsalt õiguse alusel – kirjutada teie nimele korter, milles te elasite koos vabaabielumehega. Kui lapsed ei soovi korterit teile kinkida, saab notari juures vormistada teile õiguse elada seal elu lõpuni.
Kui suhted lastega ei võimalda niisugusele lahendusele loota, võite proovida saada pool pärandist endale kohtu kaudu. Seal tuleb teil tõestada, et oli olemas kokkulepe ühise kodu loomiseks ehk vabaabielu käsitatakse sel juhul kui kokkulepet ühise eesmärgi saavutamiseks. Šansid poole pärandi saamiseks on teil olemas.
Kuidas saaksin astuda oma surnud mehe pärandisse, mis asub Ukrainas?
Üldiste ettekirjutuste kohaselt tuleb astuda pärandisse selle riigi territooriumil, kus pärandaja suri. Järelikult tuleb teil pöörduda Eesti notari poole ja alustada pärandiasi, teatades ka välismaal asuvast pärandist, ning saada tõend kõige selle pärimise kohta, mis jäi järele teie surnud mehest.
Teise etapina alustage pärandiasi Ukrainas. Te peate võtma ühendust sealse notariga ja selgitama välja, milliseid dokumente on teil vaja koguda ning saata talle, võttes arvesse seda, et pärimistunnistuse olete juba Eestis saanud. Pidage silmas, et dokumendid tuleb tõlkida ukraina keelde.
Lisaks tuleb saada teada, kas teie isiklik viibimine Ukraina notari juures on vajalik. Võib-olla saab koostada kellegi tuttava või sugulase nimele notariaalselt kinnitatud volikirja, et see isik osaleks pärandimenetluses teie asemel. Niisugune volikiri tuleb koostada Eesti notari juures ning lasta jällegi vandetõlgil tõlkida ukraina keelde ja saata Ukrainasse.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: hippopx.com (CCO 1.0)