Olukordi mida tihti tööl ette tuleb, arutatakse sageli ka tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Millised maksustamise suhtes kõige soodsamad ettevõtlusvormid Eestis eksisteerivad?
Ettevõtlusvormist maksukoormuse vähenemine meil ei sõltu. Maksud on ette nähtud nii füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) kui ka firmadele. Erinevus seisneb vaid selles, mille pealt makse makstakse. Tegutsedes FIE-na, on teie raamatupidamine kassapõhine ja te maksate makse algul makse ette, aga pärast nende summade arvelt, mille te olete endale maksnud töötasuna.
Eestis on kõige lihtsam firmavariant OÜ (osaühing). Endale palga maksmisel ei maksa te niisuguses firmas tulu-, sotsiaal- ega töötusmaksu. Tulumaksu ei pea maksma tulult, mis ei ületa 6000 eurot aastas.
Dividendide väljamaksmisel on maksumäär veidi väiksem. Sageli esitatakse küsimusi kasumimaksu kohta. Eestis niisugust maksu ei ole ja raha võib säilida firmas kuitahes kaua.
On veel käibemaks, mille tasumise kohustus tekib siis, kui aastakäive ületab 40 000 eurot.
Abiks algajatele ettevõtjatele on välja töötatud palgakalkulaator 2022, mille võib leida internetist. Selle abiga võite arvutada oma firma palgafondi, võttes arvesse kõiki makse.
Mul on Eesti Vabariigis alaline elamisluba. Mul on siin firma ehk olen Eesti maksuresident. Kuidas on võimalik maksuresidentsust muuta?
Maksuresidentsuse vahetamiseks tuleb esitada vastav avaldus Eesti Maksu- ja Tolliametile. Avalduse näidis on kättesaadaval ameti kodulehel. Sellesse avaldusse tuleb märkida, et te suundute teise riiki, kus viibite üle 183 päeva aastas. Selleks perioodiks võtab Eesti teilt oma maksuresidendi staatuse ja teie võite saada selle riigi maksuresidendiks kuhu ümber asute.
Endine tööandja jäi töötajatele võlgu. Täitemenetlus tema võlgadega seoses ei andnud mingeid tulemusi. Kuidas on võimalik kuulutada välja selle inimese pankrot?
On vaja pöörduda kohtu poole. Ent enne seda tuleb saada kohtutäiturilt tõend täitemenetluse tulemuste kohta ning esitada teie endisele tööandjale pankrotihoiatus (lihtsalt saata talle allkirjastatud paberkandjal või e-kiri tema tööaadressile), nõudega maksta võlg teatud tähtajaks ning hoiatusega, et te pöördute kohtu poole tema pankroti väljakuulutamiseks.
Avalduse (see läheb maksma 10 eurot) nõudega kuulutada välja tööandja pankrot võib esitada üks töötaja, märkides, et ta töötas tööandja heaks, et toimus tulemusteta täitemenetlus ning esitati pankrotihoiatus, millele vastust ei saadud.
Standardne protseduur on järgmine: kohus määrab pankrotihalduri, kes esitab oma aruande ja, oletame, nõustub töötaja avaldusega endise tööandja pankroti väljakuulutamise kohta. Pärast seda esitab kohus sellekohase määruse. Ülejäänud endistel töötajatel on õigus pöörduda sama pankrotihalduri poole ja esitada oma nõuded. Pankrotihaldur valmistab ette dokumendid ja annab need üle töötukassale, et endised töötajad saaksid hüvitist. Kogu protsessile võib kuluda kuni pool aastat.
Mul on väike turismifirma, mis praktiliselt ei tööta. Kuidas seda juriidilisest seisukohast korrektselt lõpetada?
See tähendab, et te ei ole kellelegi võlgu ja teil ei ole kellegi ees kohustusi. On vaid tagatissumma, nagu seda nõuab turismiseadus. Kuna te olete ainus firma juhatuse liige ja omanik, siis peate vormistama otsuse firma likvideerimise kohta, koostama bilansi otsuse vastuvõtmise päevaks ning, lisades likvideerimisotsuse, esitama avalduse äriregistrile.
Pärast seda on vaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutus selle kohta, et te likvideerite oma firma ning palute võlausaldajatel reageerida, kui neid on. See kuulutus peab olema kättesaadav vähemalt 4 kuud. Pärast seda koostate lõppbilansi ja esitate selle uuesti koos vastava avaldusega äriregistrile. Siis võib juba ka tagatisraha välja võtta. Erinevalt põhikirjakapitali vahenditest kuulub see maksustamisele. Firma likvideerimine võtab keskmiselt aega kuni pool aastat.
Kui korteriühistu esimees hakkab seal veel ka kojameheks, siis kuidas sõlmida temaga tööleping?
Tavalises korras. Ma ainult soovitan, et lepingu sõlmiks temaga keegi teine korteriühistu juhatuse liige. Soovitan ka kehtestada kojamehele tööaja summeeritud arvestus. See on mugav seepärast, et oleks lihtsam arvestada töötunde ja üleajatööd. Võib ju kojamehel olla tööd täna poolteist tundi, kuid homme, kui sajab ohtrasti lund, märksa rohkem.
Minu töölepingus on fikseeritud osaline tööaeg, kuid ma töötan kogu aeg täistööajaga. Raha aga saan nagu osalise tööaja eest. Tahaksin selle olukorra normaliseerida…
Vastavalt uutele nõuetele, mis jõustusid 1. augustist, on tööandja kohustatud andma töötajale iga kuu arvestuslehe, millele tuleb välja kirjutada, kui palju oli töötunde, kas oli üleajatööd, mitme tunni eest töötajale tasuti, kas kirjutati välja preemiaid, kas töötaja oli haiguslehel, puhkusel jne.
Teie, nagu ma aru saan, ei ole niisuguseid lehti näinudki. Seepärast võite igal ajal nõuda, et need teile esitataks. Võite ka ilma selleta pöörduda kirjalikult tööandja poole ja nõuda raha üleajatöö eest (seda tasustatakse muide poolteise tunnitasu ulatuses) teatud perioodil või tasustatavaid puhkepäevi. Soovitan ka märkida, milliseks kuupäevaks te tööandjalt tegutsemist ootate.
Kui te mainitud kuupäevaks midagi ei saa, kaevake töövaidluskomisjonile, kes nõuab tööandjalt välja teile ettenähtud raha. Võib ka helistada tööinspektsiooni juristile, kellel on õigus võtta ühendust teie tööandjaga ja selgitada, milles seisneb tema viga.
Mind hoiatati koondamise eest, kuid töökoht on ju ikkagi alles. Kas tööandja toimib seaduslikult?
Jah, toimib seaduslikult, sest seaduses on öeldud, et töötajat tuleb informeerida koondamisest aegsasti. Olenevalt staažist – 30, 60 ja 90 päeva ette.
Põhitöökohal, kus ma olen töötanud 20 aastat, teatati mulle koondamisest. Mida teha teise tööga, mis on tegelikult lisateenistus, et saada töötukassalt maksimaalset hüvitist?
Koondamise korral peab tööandja maksma teile ühe palga ja töötukassa veel kaks. Selle hüvitise te saate olenemata sellest, kas teil on lisateenistus või mitte.
Teine asi on see, et niinimetatud kindlustusmaksete saamiseks töötukassalt peate end seal arvele võtma. Seda aga on võimalik teha vaid juhul, kui teil ei ole ühtki töökohta. See tähendab, et hetkeks, mil te lähete end arvele võtma, ei tohi teil enam mingit lisatöökohta olla.
Mul tekkis tööandjaga konflikt ja ma kirjutasid ägestudes omal soovil lahkumise avalduse ja viisin tööandjale. Sama päeva õhtul mõtlesin aga ümber ja tahtsin avalduse tagasi võtta. Tööandja aga minu selle otsusega ei nõustunud. Kas mul tõepoolest ei ole võimalik avaldust tagasi võtta?
Kui avaldus jõudis adressaadini, siis ühepoolses korras te seda tagasi võtta ei saa. Niisuguse dokumendi saab tagasi võtta ainult mõlemapoolsel nõusolekul.
Kas meie firmas tegutsevatel turvafirma töötajatel on õigus mind läbi otsida ja mu asju üle vaadata?
Turvategevuse seadus ei anna turvatöötajatele samu volitusi nagu need on politseil. Kui turvatöötaja arvates on alust kahtlustamiseks, on tal õigus inimene üle vaadata sellest seisukohast, kas tal ei ole ennast või teisi ohustavaid asju. Kui inimene keeldub oma asju või kotti ette näitamast ega ole nõus isikliku läbiotsimisega, on turvatöötajal õigus ta kinni pidada ja kutsuda politsei.
Kui turvatöötajad ületavad oma volitusi, tuleb teil teada saada nende nimed ning esitada kaebus turvafirma juhile.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)