Kui registreerin arvukaid soovijaid tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos, imestan, kui paljud on siiani veendunud, et pärandisse astumine maksab Eestis suurt raha, et alaealisele pärandada on ohtlik … Neist ja muudest pärandajate ja pärijate aktuaalsetest küsimustest teeme juttu käesolevas väljaandes.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Tahan pärandada oma vallas- ja kinnisvara pojatütrele, vormistades tema nimele testamendi. Aga lapselaps on veel väike ja seepärast soovin anda selle pärandi kasutusõiguse tema täisealiseks saamiseni isale, minu pojale. Kas seda on võimalik teha ilma kaotusteta lapselapsele, kui arvestada, et mu pojal on suured võlad?
Teie puhul ei ole kasutusõigust eraldi kokku leppida vaja, sest lapselapse täisealiseks saamiseni on tema hooldajad ja isikud, kes korraldavad talle pärandatud vara säilimise (kui kõne all on korter, siis selle eest tasumise, remondi jne) nagunii tema vanemad. See tähendab, et näiteks seda vara müüa või kasutada tohivad nad ainult lapse huvides ja ainult kohtu loal.
Kui teie lahkute elust enne lapselapse 18-aastaseks saamist, siis talle pärandatud vara teie poja omandiks nagunii ei saa ning seda tema võlgade katteks keegi ära võtta ei tohi. Vanemate võlad nende eluajal lapse varale üle ei kandu.
Kui pärast minu surma läheb mu korter üle pojale, siis kas on oht, et tema võlgade kustutamiseks võidakse see panna oksjonile?
Jah, on küll. Kui teie poeg ei kustuta oma võlgu õigeaegselt, siis paneb kohtutäitur rahuliku südamega tema päranduseks saadud korteri oksjonile ja müüb selle maha, et katta teie poja võlakohustused.
Kas minu tütre elukaaslane võib pretendeerida korterile, mille ma pärandan tütrele, kui nad praegu elavad seal ja mahutavad sellesse raha?
Kõik mille üks seaduslikest abikaasadeks on saanud päranduseks või kingituseks, on lahusvara. See tähendab, et teisel abikaasal ei ole õigust pretendeerida sellele varaosale.
Kui kõne all on vabaabielusuhted, siis perekonna eelarve juriidiliselt ei moodustu. Ei ole välistatud olukord, kus veel pärandaja eluajal hakkavad mõlemad elukaaslased oluliselt investeerima kinnisvarasse, kavatsedes seda ühiselt kasutada. Selle tulemusena muutub näiteks tagasihoidlik majake peaaegu et lossiks. Niisugusel juhul võib asjad kujuneda nii, et teie tütre elukaaslane nõuab tagasi raha, mille ta on investeerinud ühisesse elukohta.
Tegime naisega omal aja vastastikuse testamendi. Kas on võimalik seda nüüd muuta, kui mu naisel on diagnoositud dementsus?
See ei õnnestu. Nimelt seepärast, et teie abikaasal on niisugune diagnoos, mille tõttu notar ei nõustu uut testamenti kinnitama.
On olemas variant testament üldse tühistada. Pärimisseaduse paragrahvis 93 on öeldud, et kui vastastikuse testamendi mõlemad pooled on elus, võidakse testament tühistada ühe poole notariaalselt koostatud avalduse alusel, tingimusel et see avaldus on üle antud teisele poolele. Ent ka siin peab tunnistama, et kõik notarid ei ole nõus tõendama niisuguse avalduse üleandmist dementsele inimesele. Siit järeldub, et vastastikust testamenti tühistada ei saa.
Minu vanemad tegid notari juures vastastikuse testamendi nii, et pärast nende mõlema surma oleks pärinud kõik üks lapselastest. Aga üks pärandaja ja lapselaps surid. Mis saab pärandist nüüd?
Esimese järjekorra pärija on igal juhul elusolev pärandaja. Tema peabki pöörduma notari poole, et dokumentaalselt vormistada omandiõigus pärandvarale.
Mu mees suri. Ühiseid lapsi meil ei olnud, kuid temal jäi esimesest abielust kaks last. Kuidas jaotada pärand, kui korteri soetasime mina ja mu mees abielu jooksul ning mehest jäi panka raha?
Sel juhul pärandatakse ainult pool teie kadunud abikaasa varast. Selle pärite teie ja tema kaks last. Seaduses on öeldud, et pärand jaotatakse võrdseteks osadeks, kuid nii, et lesk saaks vähemalt ühe neljandiku. Järelikult teie ja mehe lapsed saate tema osast igaüks ühe kolmandiku.
Mis puutub rahaliste vahendite pärimisse, siis vastavalt seadusele ja kohtupraktikale võetakse jaotamisel arvesse abikaasade kontodel olev kogu raha. Üks pool neist ühistest summadest on lese raha, teine pool aga jaotatakse samuti nagu vara. Järelikult saab igaüks teist ühe kolmandiku.
Milline maks võetakse pärandisse astumisel?
Pärandisse astumise eest Eestis maksu ei võeta. Maks võidakse võtta siis, kui pärast pärandisse astumist inimene müüb pärandvara.
Kui vormistatakse testament ühisvara osale, siis kas on vaja kaasomanike nõusolekut?
Ei ole vaja. Veel enam, kaasomanikud ei pea testamendist isegi tingimata teadma.
Olen oma tädi ametlik hooldaja. Tal on testament ainsale pojale, kes kadus juba palju aastaid tagasi ja tema asukoht on teadmata. Peale minu tädil rohkem sugulasi ei ole. Mida peaksin ette võtma kui tekib küsimus seoses mu tädipoja pärandisse astumisega?
Kuni see mees ei ole tunnistatud surnuks, loetakse teda pärandisse astunuks. Lihtsalt seda pärandit ei saada vormistada. Kui notar teie tädipoega üles ei leia, jääb tädi pärand rippuma surnud koormana.
Mina soovitaksin teil juba nüüd teha läbi tädipoja surnuks tunnistamise protseduur. Seda tehakse kohtu kaudu. Alles pärast seda võite pärandisse astuda teie.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: pxhere.com (CCO 1.0)