Käesoleva kirjutise pealkiri räägib juba ise enda eest. See on teema, mida on korduvalt käsitletud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos. Aga alati tekib uusi nüansse.
Küsimustele vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Pool aastat tagasi kandsin sõbranna pangakontole üle suure rahasumma. Ülekande selgituseks kirjutasin „võlg“. Tema palus raha kaheks nädalaks. Kirjalikult me seda kahjuks ei fikseerinud. Raha ei ole ta siiani tagasi andnud ega võta ka kontakti. Mida peaksin tegema?
Kuna raha ülekande hetkest ei ole möödunud üle kolme aasta, on teie nõue kehtiv. Esimese sammuna peaksite andma sõbrannale mõista, et soovite oma raha tagasi saada. Selleks tuleb saata võlgnikule SMS sõnum, tähitud kiri teatisega või teade messengeri – kõik nõudmisega tagastada teile kogu summa teatud tähtajaks. Hea oleks esitada see nõue ka isiklikult, tunnistaja juuresolekul.
Kui esitatud tähtajaks ei ole raha tagastatud, pöörduge interneti kaudu (dokument täidetakse e-toimikus) kohtu pole kiirendatud menetluse avaldusega. Kohus tuvastab, et sõbranna on teile raha võlgu, ning teie annate selle otsuse üle kohtutäiturile, kes hakkabki tegelema võla väljanõudmisega.
Minu kauge sugulane palus minult – ausõna vastu – raha laenuks, kuid tagasi ei anna. Kas on olemas kas või mingisugune seaduslik viis selle kättesaamiseks?
Kui mingit kirjalikku kinnitust raha üleandmise kohta teil ei ole, siis kahjuks kohtus teil šansse praktiliselt ei ole. Tunnistajate ütluste alusel raha niisugust laenamist tõestada ei saa.
Võib muidugi proovida esitada nõue kiirendatud menetluse korras interneti vahendusel e-toimiku kaudu, osutades laenatud summale. Niisugune avaldus ei tähenda aga tõendite esitamist.
Kui võlgnik nõustub teie nõude rahuldama, on hea. Kui aga mitte … Avalduse täitmisel tuleb teil märkida, mida te soovite, kui teie nõudega ei nõustuta – anda asi kohtusse või see lõpetada. Teie märgitud „linnuke“ on sõna „lõpetamine“ kõrval. Just seetõttu, et kohtus teil vaevalt õnnestub oma nõuet tõestada.
Minu vastu on alustatud täitemenetlust kuue kohtutäituri juures, kes teevad mu kontod tühjaks. Kuidas saan nii elada?
Et teie suhtes kohaldataks arestimisele mittekuuluva miinimumi reeglit, tuleb kirjutada teie kohtutäituritele kuus teie allkirjaga ühesugust avaldust (avalduse vorm on iga kohtutäituri koduleheküljel) selle kohta, et te palute jätta niisuguse miinimumi ühele teie pangakontodest. Kuni te sellist avaldust ei kirjuta, tehakse teie kontod tühjaks viimse sendini.
Kohtutäitur jätab mu kontole ainult 220 eurot – elatusmiinimumi. Millise kirja peaksin talle kirjutama, et seda summat suurendada? Mul on perekond, kaks alaealist last ja ma käin tööl.
Kohtutäitur ei ole kohustatud teadma, kui palju on teil kontosid ja millistes pankades. Seepärast, kuni te ei pöördu tema poole ega määra peamist panka, kuhu laekuvad teie tulud ja kus arvestatakse välja arestimisele mittekuuluv miinimum teile ja teie lastele, kehtib edasi üldreegel – teile jäetakse vaid elatusmiinimum. Muide, see on veel hea, et kohtutäitur selle teile jätab, sest seaduse järgi on tal õigus seda mitte teha.
Täitemenetluse seadustikus on täpselt öeldud, et kohtutäitur on kohustatud jätma võlgnikule minimaalpalga (see on praegu 654 eurot), aga iga alaealise lapse kohta veel 1/3 minimaalpalgast. Seega peab jääma teie iga lapse kohta kontole 218 eurot.
Te peate kirjutama kohtutäiturile avalduse oma uue arvutuse kohta, lisades sellele väljavõtte pangakontolt ja koopiad teie laste sünnitunnistustest, millele te olete märgitud kui isa. Avalduse blankett on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koduleheküljel. See blankett tuleb lihtsalt täita.
Kohtutäitur teeb oma arvutused ja muudab korraldust pangale, kust hakatakse teie kontolt maha arvama juba teist summat.
Korteril on kolm omanikku. Kohtutäitur võttis võlgade eest neilt ühelt ära tema osa. Nüüd nõuab uus omanik ülejäänud omanikelt korteri võtmeid, Kas tal on õigus seda teha?
Kohtutäitur ei „võtnud ära“ korteriosa võlgade katteks, vaid see pandi oksjonile, kus selle ostis uus omanik. Temal kui omanikul on õigus saada võtmed. Kui kaks ülejäänud omanikku ei ole niisuguse olukorraga nõus, siis keegi ei keela neil seda osa näiteks välja osta.
Kuidas on võimalik vaidlustada täitemenetlust seoses võlaga, kui ma isegi ei teadnud, et oli kohtuistung ja ma ei saanud selle kohta mingeid teateid?
Teil on üks väljapääs: esitada kohtule hagi võlausaldaja vastu – selle kohta, et täitemenetlus seoses selle ja sellega on võimatu. Informeerige kohtutäiturit, et olete pöördunud kohtu poole. Täitemenetlust saab peatada ainult kohtuotsus.
Kuidas üürnikult võlga välja nõuda, kui mingid teatised ei aita?
Selles olukorras on üksainus tõhus hoob – pöörduda kohtu poole. Erinevalt teistest instantsidest korraldab kohus dokumendi kättetoimetamise avalikult. Kui võlgnik seda teatud aja jooksul isegi vastu ei võta, loetakse dokument kättetoimetatuks.
Pärast kohtuotsuse väljakuulutamist pöörduge kohtutäituri poole, kes otsib võlgniku üles vähemalt tema töökohaandmete või riiklike toetuste andmete järgi ning nõuab võla välja. Lisaks sellele on üürnik kohustatud hüvitama teile kõik kohtukulud.
Inkassofirma nõuab minult 2008. aasta telefonivõlga. Ähvardab kohtuga. Kas ta tõepoolest võib kohtusse minna? Aga kui ma kaeban selle firma kohtusse selle eest, et mind on nii palju aastat alandanud?
Üldiselt pöörduvad inkassofirmad kohtu poole harva. Ent ka seda võivad nad teha vaid kolme aasta jooksul pärast võla tekkimist. See tähendab, et teie puhul on hagi esitamise tähtaeg juba ammu möödunud ning juriidiliselt ei ole võimalik teilt kohtu kaudu midagi välja nõuda. Kui teile inkassofirmast jälle helistatakse, võitegi neile nii vastata ning paluda rohkem mitte tülitada. Siiski pean ütlema, et selle firma psühholoogiline surve võib jätkuda ning selline tegevus ei ole seadusevastane.
Mis puutub inkassofirma kohtusse kaebamisse, siis avaldust teilt vastu ei võeta. Teie soov saavutada seda, et firma teid rahule jätaks, avalduse menetlusse võtmist ei põhjenda.
Korteriühistu arvestas mulle 13 aastat tagasi üürivõla viivise ega taha seda tühistada. Kas ma olen kohustatud seda maksma?
Teil tuleb esitada korteriühistule avaldus nõudega lõpetada teie viivisevõlg seoses aegumistähtajaga. Kui korteriühistu ei ole selle 13 aastat tagasi arvestatud viivisesummaga siiani kohtusse läinud, siis ei ole enam midagi nõuda: niisuguse kohtuliku nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
Eetiliselt seisukohalt olete ühistule siiani võlgu, kuid juriidiliselt ei ole võimalik seda summat teilt välja nõuda. Korteriühistul on õigus pöörduda kohtu poole, kuid ülalmainitud põhjusel jääb ta seal kaotajaks.
Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik