Yana Toom külastas taas Vene esipropagandisti saadet. "Mida te siin teete, härrased, see on sõjaõhutamine"

15/02/2022

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom esines eile taas Kremli telekanali "Rossija-1" propagandasaates "Pühapäeva õhtu Vladimir Solovjoviga" ning jagas oma vaadet käimasolevale konfliktile ning pingetele Ukraina, lääneriikide ja Venemaa vahel, kirjutab Delfi.

"Joe Biden teatas väidetavalt, et Venemaa invasioon Ukrainasse algab järgmisel nädalal. Bloomberg mainib 15. veebruari, Politico kirjutab 16. veebruarist. Täna ütleb CNN, et 22. veebruar! Veel üks küsimus, miks 22? Esiteks, sest see on ilus kuupäev: 22.02.2022," alustas Solovjov diskussiooni. "On ainult kaks riiki, kes ütlevad, et sõda ei tule: üks neist on Venemaa, teine ​​on Ukraina. Kuid nemad (lääs – toim) ütlevad Ukrainale: kes teilt küsis, istuge maha!"

"Tahan juhtida meie publiku tähelepanu sellele, et vaatamata pingelisele olukorrale on meil stuudios kohal erinevate riikide esindajad. Yana Toom Eestist, tänan teid tulemast. Saan aru, et see pole praegu lihtne ja ma kujutan ette, kui suure kriitika osaliseks te saate juba ainuüksi selles saates osalemise pärast,“ tutvustas Solovjov Eesti eurosaadikut.

"Mitte ükski luureteenistus maailmas ei jaga minuga teavet," alustas Toom. "Ma ei usalda meediat, eriti neid lugusid, mis viitavad kuuele anonüümsele allikale. Keskendun sellele, mida Euroopas räägitakse. Asjaolu, et teie välisministeerium kasutab terminit "anglosaksid", ütleb tegelikult, et nad teevad Euroopa Liidul ja NATO-l väga hästi vahet," jutustas Keskerakonda kuuluv eurosaadik.

"Selle vastastikuse surve taustal tuli aga välja üks hea asi: lääs ja EL saavad lõpuks aru, et Venemaal on õigustatud ootused ja oma mured ning me peame neist rääkima. Varem pole seda kunagi juhtunud. 1997. aastal kavatses NATO laieneda ja nad vestlesid Venemaaga. Aga siis nad unustasid, mis neil öelda oli. Sest Euroopa inimesel on arusaam: demokraatlikud riigid ei saa olla kellelegi ohtlikud. Nad võivad tuua valgust ja headust, nad võivad laieneda ja kõigil läheb hästi. Kuid neil jäi täiesti kahe silma vahele tõsiasi, et Venemaal nähakse seda kõike hoopis teistmoodi. Venemaa mäletab, kuidas need kõige demokraatlikumad riigid võivad käituda, kuidas nende sõdurid viimase 200 aasta jooksul korduvalt Venemaa territooriumil sõdisid. Nüüd on see kõik fookuses ja diplomaatia toimib," leidis Toom.

"Te räägite siin [Prantsuse president] Macronist väga halvasti, aga kui me vaatame, kuidas Macron räägib... Me ei tea, millest nad [Vene president Putiniga] rääkisid. Võib-olla teie teate, mina ei tea. Kuigi ma kuulun fraktsiooni, kus on ka makronistid. Aga ma saan aru, et tema hinnang soometumise osas... Ta hakkas siis oma sõnu sööma, sest Euroopa liidril ei sobi ju niimoodi rääkida Ukrainast, riigist, millel on õigus endal valida,” ütles Toom.

"Mida te siin teete, härrased, see on muidugi ka õhutamine. Kui föderaalkanalil kõlavad erinevad arvamused, kujundavad need ühiskondlikku arvamust, te ju ei vaidle sellele vastu. "Me võime pühkida maapealt selle või tolle. Jookske!" Aga mille poolest te praegu Bidenist ja tema avaldusest erinete?" küsis ta.

"Ma ei jaga seda hüsteeriat. Ma ei taha selles osaleda. Ma saan aru, et olukord on väga halb. Te ütlesite, et Venemaa võitleb oma julgeoleku eest. Venemaa ei võitle oma julgeoleku eest. Venemaa peab läbirääkimisi oma julgeoleku nimel. Võidelda oskava riigi positsioonilt, kui sedagi. Ja kõik saavad sellest hästi aru. Ei tasu arvata, et eurooplased on nii arutud inimesed. Saksamaa keeldus Eesti, mitte minu, vaid minu valitsuse soovist varustada Ukrainat surmavate relvadega. Saksamaal öeldi, et ei, meie relvad ei lähe Ukrainasse. Ja ka Prantsusmaa seda ei tee, relvi ei saada," täpsustas Toom.

"Euroopa on ühtne. Euroopas on muidugi erinevaid arvamusi. Eriti Ida-Euroopas. Minu oma riik... Kui me ütleme, et oleme sõltumatud, siis me mõtleme alati mitte lihtsalt sõltumatust, vaid sõltumatust Venemaast. Vaba Venemaast. Me mõõdame isegi demokraatiat suhtarvus Venemaaga. See on kogu Ida-Euroopa haigus. Ida-Euroopa on ammu Euroopas tooni andnud. Aga nüüd õnnestub see meil õnneks üha halvemini ja halvemini. Nüüd valitseb mingisugune terve mõistus. Ja mina erinevalt teist loodan selles osas väga Macroni peale," lisas Toom.

Tema sõnul on Euroopal olukorrast erinev arusaam kui kohalviibijatel. "Järgmisel nädalal pidi Strasbourgis olema täiskogu istung. Päevakorras pidid olema Ukraina küsimused. Aga istungit ei tule, parlamendi enamus kärpis selle päevakorrast. Ukraina kohta resolutsiooni ei tule. Sest nad otsustasid, et ei ole vaja pingeid süvendada. Toimuvad debatid. Toimuvad arutelud fraktsioonijuhtide vahel."

"Kui Ukrainas algab veresaun ja olete sunnitud kehtestama sanktsioonide paketi. Mis siis saab?" küsis Solovjov Toomilt.

"Me mõistame väga hästi, et Venemaa saab suurepäraselt... Ei, mitte suurepäraselt, see on halb sõna. Moraalses mõttes suurepäraselt. Venemaa saab majanduslikult üldse ilma lääneta hakkama. Kõik saavad sellest väga hästi aru. Kõik on seda mõistnud. Venemaa on kogunud kulla- ja valuutareservi. Meie jaoks on see muidugi valusam, sest külm on. Gaasi pole. Ja homme Ameerika gaas kohale ei valgu. Sel aastal müüdi seda rõõmsalt Aasiasse, sest Aasias maksti kaks korda rohkem kui Euroopas," vastas Toom. 

"Aga see pole isegi tähtis. Macroni kontseptsioon Euroopa julgeolekust on täiesti erinev. See hõlmab ka Venemaad,“ leidis saadik.