Yana Toom: Euroopa tuleviku konverents peab muutma aluslepinguid, kõik muu on jututuba

10/05/2021

Euroopa päeval 9. mail kogunesid Strasbourgis Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad, et avada Euroopa tuleviku konverentsi mitmekeelne digiplatvorm ning loota ja oodata, et EL-i kodanikud saadavad oma mõtteid erivaldkondades, kuidas ja mida EL-is muuta. Vikerraadio programmis „Uudis+“ teemat kommenteeris eurosaadik Yana Toom.

„Näeme väga selgelt, eriti praegu kriisiajal, et tänases formaadis ei ole Euroopa Liit väga tõhus. Kriisiaegadel pole EL väga tõhus, siin on miljon põhjust. Kõik saavad sellest aru,“ ütles Yana Toom. „See, et EL-i üritati ka varem reformeerida ning ei tuldud toime, ei vasta tõele. Maastrichti kriteeriumid – väljend, mida une pealt teab iga Eesti inimene, – niisama taevast ei kukkunud, neid töötati välja ja võeti vastu Maastrichtis. Lissaboni leping ka muutis natuke EL-i raamistiku ja lisas Euroopa Parlamendile õigusi. Reforme ikka aeg-ajalt tehakse. Tänase reformi mõte on, et EL-i teha paremaks ja tõhusamaks. Aga selleks peab olema julgus avada aluslepinguid. Tänast poliitilist konsensust vaadates ei usu paraku, et nii see läheb. Kõik muu on lihtsalt jututuba. Kas avame lepinguid ja teeme järeldusi või lihtsalt räägime kodanikega ja nii edasi. See platvorm on tore asi, aga olles seitse aastat Petitsioonide komisjoni liige väidan, et sarnane platvorm on juba olemas. Petitsioonide komisjon Euroopa Parlamendis on täpselt see koht, kuhu eurooplased saadavad oma muresid ja ideesid, kuidas asju paremini teha. See, et meil jäävad käed lühikeseks, oleme aluslepingutes kinni ja neid tuleks muuta.“

„Konverentsi esimeheks peab olema Guy Verhofstadt,“ lisas eurosaadik. „Tema kohta teavad kõik, et Guy on föderalist. Ja see oligi vastasseisu põhjus, miks Verhofstadtist ei saanud Euroopa tuleviku konverentsi presidenti. Nüüd on seal üheksa inimest eesotsas ja neil on vaja konsensust leida. Ma väga loodan, et Guy suudab ikkagi veenda seda kirjut seltskonda, et teatud asju on vaja muuta. Aga kui ta oleks eesotsas, asi oleks palju tõhusam. Näiteks Euroopa Liidu konventi juhtis ei keegi muu kui Valéry Giscard d'Estaing, ja sai hakkama küll.“

Saatejuht Lauri Varik meenutas: president Macroni kohta ütlevad kriitikud, et see konverents on tema eneseupitamise projekt enne järgmise aasta presidendivalimisi. „See vastab natuke tõele, sest paratamatult tuleb sisse sisepoliitiline dimensioon,“ nõustus Yana Toom. „Kui aga vaadata sotsiaalõiguslikku poolt, mulle on prantslaste seisukohad väga lähedased. Konverents peab tooma lahendusi igasugustes valdkondades. Aga ma ei usu, et Rohepöörde osas on võimalik langetada mingeid töötavaid otsuseid rahvaküsitluse pealt. Ja üldse ei tundu loogiline, et täna saadan ettepaneku ja kahe nädala pärast seda loeb Macron.“

„Mul on võib-olla vandenõu teooria,“ ütles saatejuht, „et oodatakse näiliselt rahvalt ettepanekuid, aga tegelikult on riigijuhtidel oma plaan, millele soovitakse kinnitust saada.“ „Ma arvan, et asi ei ole nii, sest riigijuhtide plaanid on väga erinevad, suhtumine ka,“ arvas Yana Toom. „Minu jaoks on pähkel number üks sotsiaalvaldkond. Inimesed tahavad suuremat palka ja paremat pensioni, aga meil on subsidiaarsuse põhimõte: iga riik otsustab ise, keegi ei saa riiki kohustada maksma miinimumpensioni 60% keskmise palga ulatuses. See pole tehtav. Mida tahaks näha tulemusena on mingid sotsiaalvaldkonna kriteeriumid, mis oleksid siduvad  liikmesriikidele. Selle vastu muidugi sõditakse ning neid ilmselt ei tule. Teine väga oluline asi on Euroopa inimõiguste harta, mis on suurepärane, keelab diskrimineerimise ja jagab kõikvõimalikke õiguseid, aga selles on paragrahv 51, mis ütleb, et Euroopa inimõiguste hartat peab rakendama ainult siis, kui implementeeritakse Euroopa Liidu direktiivi. Ehk siis kui tegemist on rahvusseandusandlusega, inimõiguste hartat järgima ei pea. See on jama, seda asja tuleb muuta konverentsiga. Aga kas Guy Verhofstadtil, kes on föderalistina seal vähemuses, see õnnestub, ma ei tea.“