Toom Solovjovi saates: pole vajadust tõlkida Trumpi ütlusi diplomaatia keelest - ta ei valda seda

29/01/2017

Kaks kolmest „Pühapäevaõhtu Vladimir Solovjoviga“ saate tunnist olid täna pühendatud Donald Trumpi poliitilistele signaalidele, välispoliitilise olukorra võimalikele muutustele ning Süüria kriisi lahendamisele. Stuudiosse kutsutud ekspertide hulgas oli ka Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

Toom suhtub mõningase ettevaatlikkusega venemaalaste tingimusteta optimismi peale eilset Vladimir Putini ja Donald Trumpi telefonivestlust. Tema sõnul, annab Trump tõepoolest mõista, et on valmis Venemaaga uusi suhteid looma, kuid ta pole niivõrd poliitik kui ärimees, seejuures väga edukas, mis muuhulgas eeldab oskust loobuda küsitava tasuvusega projektidest. „Need aga kes püüavad tõlkida Trumpi  diplomaatia keelest võiksid ennast sellest vaevast säästa – Trump seda ei valda,“ sõnas Toom.

Ta tunnistas, et uue Valge Maja peremehe esimesed sammud tekitavad Euroopas segadust. Näiteks, arutatakse telefonikõneluste järge: Merkel, Putin ning alles siis Hollande. „Üleüldse on praegu Euroopas hinnas nähtus, mis on saanud nimeks  "remarkable political flexibility" (märkimisväärne poliitiline paindlikkus). Seda terminit kasutasid hiljuti Euroopa meediaväljaanded Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni esimehe suhtes, kes ühe nädala raames liikus poliitiliste kokkulepete skaalal Viie Tähe Liikumisest Euroopa Rahvaparteini. Seejuures ei tasu unustada, et poliitilise paindlikkuse tõelist tipptaset näitab hoopis Theresa May, kes külastas USAd ametliku visiidiga. Toom tuletas saatekülalistele meelde, et May osales Bremain kampaanias ning oli Brexiti veendunud vastane, kuid on nüüdseks oma retoorikat kardinaalselt muutnud. „Vene kõnekeeles nimetatakse seda „lennul jalatsite vahetamiseks“ ning tänapäeva Euroopas paljud vaatavad ringi, otsides lähimat jalanõudekappi,“ sõnas Toom. „Kahjuks fakt on see, et Euroopa on palju asju maha maganud.  Ka Süüria kriis, mille vilju meie sööme, lahendatakse ilma EL osavõtuta. Trumpi poliitiline retoorika tuli samuti üllatusena – võib leida vihjeid, et ta pole eriti huvitatud ei ühtsest Euroopast, ega euroalast. Käivad jutud, et lähima 90 päeva jooksul sõlmitakse kahepoolne kaubandusleping Ühendkuningriigiga, kusjuures UK on veel endiselt EL liige,“ ütles Toom. Samas aga  kutsus Toom vestluskaaslasi mitte jätma kahe silma vahele veel ühte asjaolu: nii USAs, kui Ühendkuningriigis on ühiskond on täiesti lõhenenud. „Nende riikide valitsemismudel ei luba rusikaga vastu lauda tagudes otsuste tegemist. Nii et tehes prognoose peaks silmas pidama võimalikke ühiskondliku arvamuse survel tehtavaid korrektuure,“ arvab Toom. Ega ilma asjata ei esitanud Theresa May oma Brexiti programmi kõnet ajakirjanikele, mitte parlamendi alamkojas.

Rääkides Süüria kriisist ning terrorismivastasest võitlusest olid eranditult kõik stuudiosse kutsutud eksperdid rahul USA ja Venemaa presidentide üksmeele üle ISIS vastases võitluse küsimuses. Mille peale Toom, kes on kaks korda Süürias käinud, märkis, et nüüd, kui kõigile on selge, et Assad on võitmas, tahes tahtmata  tekitab ameeriklaste huvi mõtteid teise rinde avamisest. Seejuures kõik saatekülalised nõustusid, et USA mõju opositsioonile, kes mitmel põhjusel võtab kuulda kui mitte USAd, siis nende liitlasi oleks väga kasulik. Seda enam, et ISISe probleem ei piirdu kaugeltki mitte ainult Süüria territooriumiga.

Stuudioarutelu käigus käsitleti ka Trumpi nn moslemite vastast otsust, mis kehtestas 120 päevase sissesõidukeelu seitsme riigi kodanikele. Mõned eksperdid esitasid seda kui esimest sammu terrorismivastses võitluses, kuid Toom ei olnud sellise käsitlusega nõus – tema arvates on see pigem märguanne kui tõeline võitlus, sest 11. septembri terrorirünnakute toimepanijate seas, kelleleTrump viitab, ei olnud ühegi keelu alla sattunud riigi kodanikke. Enamgi veel, Euroopa Parlamendi liige usub, et sarnased meetmed soodustavad moslemi kogukonna radikaliseerumist, sarnaselt sellele, mis on viimastel aastatel toimunud Euroopas.

Stuudiosse kutsutud kohalikud Vene eksperdid tulid üleüldisele järeldusele, EL roll Lähis-Ida kriisi lahendamisel ning sanktsioonide poliitikas nõrgeneb lähiajal veelgi ning kogu ühtse Euroopa projekt vaagub hinge. Kõlasid koguni sellised repliigid nagu „varume pop corni“, mida Toom pareeris Lennart Meri aforismiga: "Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis."