„Me võime ära unustada need suhted, mis meil olid USA-ga aastaid,” ütles 22. jaanuaril Euroopa Parlamendist eetrisse läinud Delfi erisaates EP liige Jana Toom.
“Võime neid muidugi nimetada viisakusest liitlassuheteks, aga tegelikult nad seda enam ei ole. Me räägime ainult huvidest, kauplemisest, räägime sellest, kuidas vältida kaubandussõda USA-ga. Laual on väga halvad valikud. Ja meie peame olema hästi solidaarsed üksteisega,“ jätkas ta.
“Mind häiris rohkem see, et Trump ei maininud oma kahes kõnes sõna "liitlased". Inauguratsioonikõne teemade valik andis väga selge signaali, nüüd me näeme, kus ta seisab ja mida ta taotleb. Trump tahab 100 päevaga sõja ära lõpetada. See, et 24-st tunnist sai 100 päeva, on väga trumpistlik. Peame kõik tema lubadused jagama neljaks või kahekümneks.
Need tema 100 allkirjastatud korraldust… Jah, aga täna juba tulid esimesed kohtuhagid. Ametnikud pöördusid kohtusse, et neid ei saa nii lihtsalt vallandada, juristid pöördusid kohtusse, et ei saa niisama muuta põhiseadust, sest see on põhiseaduse muutmine, kui ta võtab ära õiguse saada kodakondsus inimesel, kes sünnib USA territooriumil, jne. Nii et see kõne oli valimiskampaania selge jätk. Aga aeg annab arutust.“
Saatejuhi küsimusele, mis nõu ta annaks Trumpile suhtlemiseks Putiniga, vastas Jana Toom: „Ma arvan, et mingit nõu ei ole vaja anda, sest nad räägivad tegelikult ühes keeles. Kui me võtame selle kõne, siis kõik need võtmesõnad - Ameerika rahva erandlikkus, huvid, mitte sõbrad, territooriumi laienemine – see on kõik, mida vabalt võiks kasutada oma kõnes ka Vladimir Putin. See oli puhas imperialistlik kõne, mida me kuulsime. Ja kui nad räägivad ühes keeles ja kui Trump toob esile selle, et jõud on see, millest peetakse lugu, täpselt seda räägib ka Putin. Nii et läbirääkimised saavad olema päris jõulised, aga ma arvan, et Venemaa on selle laua taga.“
Kes Euroopast räägib Trumpiga? „Ma ei ole üldse optimistlik,” tunnistas Toom. “Inauguratsioonil polnud Euroopa Liit esindatud, olid vaid tema soosikud. Tema huvides pole ühtne Euroopa Liit. Eile kohtusin Taani diplomaatidega, Taani oli kõige ustavam USA liitlane - ja nüüd: Gröönimaa! Nii et see ei päästa. Me peame olema väga realistlikud ja aru saama, et ajastu suhetes USA-ga on lõppenud. Punkt.”
Mida arvata peaminister Kristen Michali seisukohast, et Eesti peaks seadma eesmärgiks kaitsekulutuste suurendamise 5%-ni SKP-st? “Juhtus see, et Eesti Vabariigi peaminister andis välja lubaduse, milleks tal ei ole rahalist katet ja mis läheb vastuollu tema enda lubadusega, et meil nüüd lõpuks saabub mingiks ajaks maksurahu. Me võime tõsta kaitsekulutusi 5, 7, 10%-ni, aga see summa on NATO ühises potis kaduväike. Kas te teate, mitu protsenti SKT-st moodustavad USA kaitsekulud? Täpselt samapalju kui Eestil – 3,4. Nad ise 5% ju ei maksa. Lugesin Trumpi mingit kõnet, kus ta ütleb - meie vahel on ju ookean. Umbes nii, et meil polegi vaja 5% panustada. Jah, kolmandik NATO eelarvest tuleb USA-st, aga Eesti ei pea siin end paljaks röövima, sest ka sotsiaalne ebavõrdsus ja vaesus on julgeolekuriskid: vaesel inimesel, kes tunneb, et teda ei kohelda õiglaselt, ei ole kaitsetahet. Ma arvan, et Eesti puhul me peaksime maha rahunema ja pigem keskenduma sellele, et teised teeksid sama, mis meie.“
Saates osalesid ka EP liikmed Marina Kaljurand ja Jaak Madison.