Riigikogu võttis 15. mail vastu seaduse, mis võimaldab Eestil Ukraina abistamiseks kasutusele võtta siin külmutatud Venemaa kodanike paarikümne miljoni euro jagu varasid. Eurosaadik Jana Toom (KE) rääkis Postimehele, et viimased uudised ELis vene külmutatud varade kasutuselevõtuga on, et ELi eesistujariigi Belgia vahendusel on liikmesriigid kokku leppinud Venemaa varadest saadav finantstulu, mida on 2,5 kuni 3 miljardit eurot aastas, kasutusele võtta.
«Sellest summast 90 protsenti läheb Ukrainale sõjaliseks abiks, 10 protsenti mittesõjaliseks, sh humanitaarabiks. Euroopas on neutraalseid riike (Austria, Iirimaa, Malta), kellel oma seaduste järgi ei ole õigust anda kellelegi sõjalist abi,» selgitas Toom. Tema sõnul on loogiline, et läbirääkimisi koordineeris Belgia seetõttu, et enamik Venemaa varadest hoitakse Belgia deposi-tooriumis Euroclear. See on umbes 200 miljardit eurot.
Millised vaidlused vene varade kasutusele võtu kohta ELis üldse käivad? «Peamine vastuargument on lihtne: ELil puudub õiguslik alus külmutatud varade konfiskeerimiseks. Nende konfiskeerimine ilma õigusliku aluseta tähendab seaduse rikkumist. ELi peamiste väärtuste hulka kuulub õigusriigi põhimõte ning me nõuame seaduse järgimist ka Venemaalt. Oleks kummaline, kui me ise seadusi rikuksime,» vastas Toom. Selliseid vastuargumente on Toomi sõnul väljendanud Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.
«Euroopa riigid võiksid silma kinni pigistada ja motiveerida konfiskeerimist erandlike asjaoludega. Häda on, et me ei saa investorite silma kinni pigistada. Usaldus ELi vastu õõnestuks, tagajärjed võiksid olla katastroofilised. Kas paljud tahaksid investeerida ELi, kui ühendus saab seda raha ilma õigusliku aluseta konfiskeerida?» lisas eurosaadik.
Ta täiendas, et see looks pretsedendi ning keegi ei tea, mida see meile tulevikus toob. Näiteks kui EL ja USA konfiskeerivad Venemaa varasid ja usaldus mõlema finantssüsteemi vastu õõnestub, aitab see Hiinal luua oma valuutal põhineva ülemaailmse finantssüsteemi. Muuhulgas nõrgestab see kõik ka meie võimet aidata Ukrainat.
«Kuid seadus ei keela maksustada varadest saadavat finantskasumit kasvõi 100-protsendilise määraga. Jääb oht, et Euroopa majandus kannatab sellise otsuse tõttu. Kuid see risk on väiksem kui varade konfiskeerimise puhul,» selgitas Toom.
Milline võiks olla Venemaa vastukäik, kui Euroopa teeb selle ära? «See on teine vastuargument: kui EL konfiskeerib Vene varad, siis Venemaa teeb kindlasti sama ka liikmesriikidele kuuluva vara puhul Venemaal,» vastas Toom. Ta lisas, et see on Euroopa Liidu investorite raha (33 miljardit eurot) ning Euroopa Liidu ettevõtete varad (105 miljardit dollarit).
«Võrdluseks: USA ei riski nii palju, nende ettevõtete varad Venemaal on kolm korda väiksemad,» lausus Toom.