Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi sõnul on venekeelse õigusabi kättesaadavus Eestis väga halb ning tema büroosse on suunanud inimesi õigusabi otsima isegi PPA ametnikud, kirjutas 12. aprillil Äripäev.
„Venekeelne inforuum õigusteabega on meil väga puudulik ja tekstid on keerulised, inimesed vajavad juhendamist. Nüüd on kadunud üks stabiilne koht, kuhu abi saamiseks pöörduda. See nišš võiks olla oluliselt tihedamalt täidetud. Riiki see ei huvita. Nende suhtumine on, et õppige eesti keel ära, siis saate õigusnõu,“ lausus Toom.
Tema kommentaar oli seotud uudisega Inimõiguste Teabekeskuse tegevuse lõpetamisest.
“Inimõiguste Teabekeskuse pikaajaline eestvedaja, Keskerakonda kuulunud Aleksei Semjonov suri 2022. aasta oktoobris, misjärel haaras teabekeskuses ohjad tema lesk Larissa Semjonova,” lahkas Äripäev.
„Kui Aleksei veel elas, juba siis mõtlesime, et oleme vanad inimesed, me ei taha sellega enam tegeleda. Finantseerimisega tekkisid ka probleemid. Meid finantseerisid vaid Euroopa Parlament ja Tallinna linnavalitsus. Venemaa finantseerimisest keeldusime 2022. aastal,“ selgitas väljaandele Semjonova.
„Samal ajal on inimõiguste olukord kogu maailmas väga halb. Kui kuskil käib sõda, ei saa inimõigustest üldse rääkida, need on täiesti devalveerunud. Olgu see sõda Ukrainas või Palestiinas või Süürias. Sõja ajal ei või rääkida inimõigustest, keegi ei kuula meid. Sellest on väga kahju. Sõdade ajal kehtib rahvusvaheline humanitaarõigus, mille alusel lahendatakse üksikisiku probleeme. See ei ole meie valdkond, meil puudub selles pädevus,“ lisas ta.
Viimastel tegutsemisaastatel andis 1994. aastal loodud Inimõiguste Teabekeskus venekeelset õigusnõu ca 500 inimesele aastas. Enim pöörduti nende poole elamisloa küsimustes, kuid ka näiteks korteriühistu vaidlustes, perekonna- ja pärimisõiguse asjades ja üldistes võlaküsimustes. Lisaks tegeles keskus ka avalikkuse teavitamisega inimõiguste olukorrast Eestis ning tegi koostööd eri organisatsioonidega venekeelse vähemuse õiguste kaitsmiseks.
Keskust rahastasid näiteks Tallinna linnavalitsus oma Kodurahuprogrammist, Euroopa Parlament Euroopa Liidu õiguse alastes küsimustes nõu andmiseks ning eraldi ka europarlamendi saadiku Jana Toomi büroo, kelle kontoris Tallinnas toimus ka osa nõustamisi.
Samas laekus keskusele aastaid raha ka Venemaalt sealselt sihtasutuselt välismaal elavate kaasmaalaste toetuse ja õiguste kaitseks ning just see pälvis ikka ja jälle kaitsepolitsei tähelepanu. Aastal 2020 kirjutas kapo aastaraamatus, et tegemist on Kremli jaoks ilmselt kõige edukama mõjutusprojektiga Eesti vastu.
Larissa Semjonova sõnul oli rahastus Venemaalt normaalne asi. „Meil on ju Eestis palju Vene kodanikke. Kõik teised riigid ka finantseerivad selliseid organisatsioone, kes tegelevad nende kodanike muredega. Meid finantseeriti ka Taanist, Hollandist, Norrast, Ühendkuningriigist, Ameerikast,“ loetles Semjonova.
Semjonova sõnul kandsid nad kapole kogu aeg oma tegevusest ette ning tegid head koostööd Eesti valitsusega, eriti sotsiaal- ja siseministeeriumiga. „Elamislubade osakonnaga oli meil väga hea koostöö, nad ise suunasid inimesi meie juurde abi saama. Meil on isegi tänukirjad neilt. Miks kapo seda tähele ei pannud, on nende asi. Meil oli oma töö, neil on oma töö,“ ütles Semjonova.