Õiguskantsler Ülle Madise teatas vastuseks Yana Toomi pöördumisele, et erinevalt eurosaadiku arvamusest ei ole karistusseadustik ja selle sisustamine Eesti kohtute poolt vastuolus põhiseadusega, kirjutab ERR.
Keskerakonda kuuluv Euroopa Parlamendi liige Yana Toom pöördus õiguskantsleri poole, et see kontrolliks, kas karistusseadustiku § 234² ja selle rakendamine on vastavuses põhiseadusega. Toom leidis, et kohtute poolt karistusseadustiku sisustamine võib olla vastuolus põhiseadusega.
Karistusseadustiku § 234² näeb ette kriminaalvastutuse Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuse ja selle toetamise eest. Kuriteoks loetakse välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolt või selle huvides või ülesandel tegutseva isiku poolt Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus, sealhulgas teabe või asja kogumine, hoidmine, edastamine, üleandmine, muutmine või kahjustamine.
"Olles tutvunud teie avalduses esitatud argumentide, asjasse puutavate õigusnormide ning kohtulahenditega, leian, et alust karistusseadustiku § 234² põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustamiseks ei ole," märkis õiguskantsler vastuses Toomile.
Madise selgitas, et riigikohus tegi hiljuti otsuse (23. juunil 2023 kohtuotsus asjas nr 1 21-5633), millega seoses kontrollis karistusseadustiku § 234² põhiseaduspärasust ja leidis, et see karistusnorm on põhiseadusega kooskõlas. Ühtlasi selgitas riigikohus, miks ei piira § 234² ebaproportsionaalselt põhiseadusega tagatud sõnavabadust ega ole vastuolus õigusselguse põhimõttega.
"Riigikohtu praktika kohaselt on riigi julgeolek (mis hõlmab riigi iseseisvust, sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda) sedavõrd kaalukas põhiseaduslik väärtus, et see annab legitiimse aluse põhiõiguste piiramiseks hoolimata sellest, et seda eesmärki pole konkreetses põhiseaduse sättes nimetatud," märkis õiguskantsler Madise.
Veel tõi õiguskantsler välja, et karistusseadustiku § 234² ei kriminaliseeri vabalt kättesaadava info (sh avaliku teabe) saamist või kogumist. Karistada saab ainult tegevuse eest, mille eesmärk on Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus või selle toetamine.
"Sarnaseid näiteid, kus teo karistatavus sõltub selle toimepanemise eesmärgist (motiivist), võib karistusõigusest leida teisigi. Näiteks raha, varalise hüve või asja andmine ja laenamine on üldjuhul lubatud tegevus. Kuriteoks - altkäemaksu andmiseks - muutub see siis, kui vara antakse või lubatakse anda ametiisikule ja selle tegevuse eesmärk on ametialase vastuteene saamine."
Õiguskantsler resümeeris, et sisuliselt soovib Toom hinnangut ka riigikohtu otsuses väljendatud seisukohtadele. Madise tuletas eurosaadikule meelde, et põhiseaduse kohaselt mõistab õigust üksnes kohus ning kohus peab seda tegema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
"Õiguskantsleri pädevus on kindlaks määratud põhiseadusega ja õiguskantsleri seadusega. Seadus ei luba õiguskantsleril teha järelevalvet kohtu sisulise õigusemõistmise üle ega tegelda asjadega, mille suhtes on jõustunud kohtuotsus. Seega ei saa õiguskantsler kohtulahenditele hinnanguid anda," vastas õiguskantsler Ülle Madise.
Foto: hippopx.com (CCO 1.0)