Euroopa Parlamendi Eesti saadikute sõnul ei ole Euroopa Liidul süsteemset plaani Ukraina sõjapõgenikega tegelemiseks. Yana Toom (Keskerakond/Uueneva Euroopa fraktsioon) ütles 9. novembril ETV saates "Esimene stuudio", et EL-il
plaani pole. Ta selgitas, et näiteks Poola valmistub piiril Ukraina
põgenike talviseks laineks, sest keegi ei tea, mida Venemaa sõjas edasi
teeb, kirjutas ERR.
Toom lisas samas, et isegi, kui kõik ukrainlased
põgeneksid Euroopasse, ei juhtu sellest midagi. "1. novembri seisuga on
Euroopasse põgenenud umbes kaheksa miljonit ukrainlast, mis on 1,7
protsenti Euroopa elanikkonnast. Isegi kui kogu Ukraina kolib, midagi ei
juhtu. See pole muidugi võimalik ja ei koli ka, aga midagi ei juhtu,"
rääkis ta.
Toomi hinnangul peaksid EL-i liikmesriigid olema põgenike paigutamisel üksteisega solidaarsemad. Näiteks võiks tema arvates liikmesriik, kellel on raha, aga pole põgenike jaoks majutuskohti, toetada neid riike, kus majutusvõimalusi jagub.
"Näiteks Poolas 80 protsenti Ukraina põgenikest elavad inimeste kodudes ja inimesed hakkavad väsima. Midagi ei ehitata, majutuspindu pole. Eestis on majutuspindu, tühje kortereid on terve Virumaa täis, aga pole töökohti. See on koht, kus liikmesriigid peaks panema õla alla, et kellel pole füüsiliselt ruumi, see annab raha ja vastupidi," selgitas ta.
Riho Terras (Isamaa/Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon) ütles, et praegu pole Euroopa Liidul süsteemset plaani põgenike vastuvõtmiseks. Tema sõnul ei ole plaani isegi juba liitu saabunud Ukraina põgenikega. "Esiteks meil peaks olema palju parem ülevaade nii Eestis kui ka mujal, kes nad on, kas nad on registreeritud, mis neist on saanud. Meil tegelikult puudub see väga selge ülevaade. Ka mingisugune perspektiivi arutelu, mis edasi saab – kas nad lähevad tagasi, millises ajaraamis nad lähevad tagasi, kuhu nad saavad tagasi minna," rääkis Terras.
Urmas Paet (Reformierakond/Uueneva Euroopa fraktsioon) leidis aga, et kuna pole teada, mis Ukrainas edasi juhtub, siis ei saa ka väita, et suurt põgenikelainet ei tule. "Fakt on see, et kui peaks tulema mingitel asajaoludel ulatuslikud raketirünnakud erinevates Ukraina piirkondades, kus keset talve näiteks soojussüsteemid, elektrisüsteemid ei toimi, siis inimesed üritavad kuidagi ellu jääda. Muidaugi ei saa välistada, et uute arengute puhul tulevad uued inimesed ja uus põgenikelaine tuleb Euroopasse. Selles osas ei ole meil midagi vaielda," ütles ta.
Paet nõustus Terrase ja Toomiga selles, et EL-il põgenikega plaani pole. "Muidugi Euroopa Liit kui selline peaks täna isegi ilma uue laineta läbi mõtlema Ukraina põgenike temaatika, sest koormus on riigiti väga erinev, paljud senised kavad Ukraina põgenikega tegelemisel pole mõeldud väga pika perspektiiviga. Nii et läbi mõelda, kuidas täna Ukraina sõjapõgenikega käituda, seda tuleks täna Euroopa Liidus teha paremini," rääkis ta.
Paeti hinnangul ei tohiks Ukraina sõjapõgenikke panna ühte patta teiste Euroopasse saabuvate põgenikega. "Ma väidan, et valdav enamus Ukrainast tulevaid sõjapõgenikke tahab minna esimesel võimalusel koju tagasi. Nad on ka läinud. Ma pigem käsitleks seda kui ajutist nähtust. Kui me vaatame, et Euroopasse tulevad inimesed paljudest teistest maadest, kus perspektiiv on väga nukker või pea olematu, et seal midagi nähtavas tulevikus paraneb ja need inimesed oleks valmis minema tagasi, siis see on teatud mõttes hoopis teistsugune lähenemine ka nende inimeste tuleviku mõttes siin Euroopas. Seda vahet tulenevalt reaalsetetest Ukraina sündmustest tuleb teha. See tingib selle, kuidas Ukraina sõjapõgenikega käituda," lisas Paet.
Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond/Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis) rääkis saates, et igasugune kriisiplaneerimine peab ette valmistama kõige halvemaks stsenaariumiks. Ukraina põgenike jaotumist Euroopa Liidus saab Mikseri sõnul võrrelda 2015. aasta põgenikekriisiga.
"Ka siis jagunesid inimesed, kes pagesid Euroopasse sealt, kus elu polnud elamisväärne, Euroopas ebaühtlaselt ja siis oli Eestis palju rääkimist teemal, et meie kvoot on 0. Ma usun, et see osa Euroopast, kes pole Ukraina põgenikelaines väga suurt koormust kandnud, ehk on empaatilisemad ja mõistavad, et Eesti juba majutab ja parimate võimaluste piires pakub haridust, tööd, sotsiaalhooldekannet kümnetele tuhandetele põgenikele ja kuskil on meie suutlikkuse piir."
Vene vägede lahkumine Hersonist tundub tõeline
Eesti Europarlamendi saadikute hinnangul tundub kolmapäevane teade, et Vene väed taanduvad Hersoni oblastis Dnipro läänekaldalt jõe idakaldale, tõeline taganemine.
"Ma arvan, et nüüd tundub olevat päriselt ka tagasitõmbumine paremini kaitstavale joonele, aga ukrainlased end veel petta ei lase," ütles Terras. Ta lisas, et Ukraina väed ei ole seni Hersoni linna rünnanud, sest nad pole tahtnud seda hävitada. Nüüd on Terrase hinnangul aga oht, et Vene väed omalt poolt hakkavad seda pommitama.
"Ukraina on viimasel ajal päris hästi edenenud ja praeguseks on pooled algselt Vene vägede poolt vallutatud alad tagasi võidetud. Liikumine on olnud järjepidev. Ma arvan, et see lavastus ja lõks pole, et Vene väed on sunnitud Hersonist taganema. Ma arvan, et see on Ukraina jaoks hea uudis," kommenteeris Ansip.
Mikser ütles, et Hersoni tagasisaamine on Ukraina jaoks sümboolse tähtsusega. "Tegemist oli esimese oblastikeskusega, esimese suure linnaga, mis pärast veebruaris alanud agressioonilainet langes. See kindlasti toetab ukrainlaste võitlusmoraali, mis on niigi oluliselt kõrgem kui Vene sõjaväe oma," ütles ta.
Paeti hinnangul võib Vene vägede taandumine Hersonist tuua kaasa Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks. "Kui see ka tegelikult on Venemaa taandumine, siis ma arvan, et üks, mis suure tõenäosusega võib kaasneda, on ikkagi n-ö uus tase läbirääkimiste alustamisele survestamisel. Ehk Venemaa ise mingil hetkel lähitulevikus võib teha selle käigu tõsisel moel, et on aeg hakata läbi rääkima," ütles Paet.
"On selge, et ka lääne pool seda meeleolu, et kõnelused võiksid mingil hetkel alata, leiab siit ja sealt. Üks on see, mis toimub reaalselt sõjakäiguga ja antud juhul Hersoniga. Aga selle kõrval, kui see on tegelik venelaste kaotamine, siis see võib reaalselt venelastel tekitada uue avangu, et hakkame läbi rääkima. See läbirääkimiste taust nende poolt on muidugi Ida-Ukraina alad ja Krimm, mis täna on nende kontrolli all ehk üritada neid alles hoida," lisas ta.
Toom on samuti arvamusel, et tegemist on Vene vägede päris taganemisega. Tema hinnangul on aga Venemaal dilemma, kuidas seda taganemist võiduna näidata. "Nii palju, kui ma aru saan, siis see on peamine probleem, kuidas seda maha müüa, et see oleks võiduna müüdav. /.../ Mulle tundub, et keegi enam Venemaal väga ei usu seda võidu juttu," rääkis ta.
EL Ukrainat rahule ei survesta
Europarlamendi saadikute sõnul ei ole Euroopa Parlamendis kuulda mõtteid, et Ukraina võiks asuda Venemaaga rahuläbirääkimisi pidama.
"Ma arvan, et parlamendis neid meeleolusid ülearu küll ei ole, mis arvavad, et nüüd tuleks läbi rääkima asuda ja et Ukraina mehed üldse on valmis läbi rääkima. Nende võitlusvaim on nii tugev, et neile on ka võimatu presidendi poolt öelda, et jääge pidama ja las need territooriumid lähevad Venemaale. Sellega tavaline Ukraina mees ei lepi enam. Nemad lähevad lõpuni, kuni Krimm on nende käes tagasi. Ma arvan, et keegi ei taha siit Euroopa Parlamendist hakata peale suruma ukrainlastele, et olgu, peaasi, et tuleb rahu ja andke mingi jupp maad ära. See pole teostatav, see pole kontrollitav," rääkis Ansip.
Mikseri sõnul on tähtis, et EL toetaks Ukrainat selles osas, mis puudutab võimalikke läbirääkimisi just Ukraina tingimustel.
Terras märkis, et Eesti saadikute üks ülesanne on kogu aeg meelde tuletada, et Ukrainas sõda kestab ning Euroopa peab rohkem abistama. "Eks meie asi on hoida seda nii, et kõik mäletavad, kõigil tuleb meelde, sest Euroopa abi Ukrainale täna on väga tähtis. Täna, kus ilmselt järgmise paari aasta jooksul on USA-l tähelepanu Euroopale raskem pöörata, peavad eurooplased tegema rohkem ja hakkama päriselt tegema seda, mida ameeriklased on siiani teinud. Sellega tuleb tegeleda," kommenteeris ta.
Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond/Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis) ja Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond/Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon) saates ei osalenud.