8. juunil olid Delfi “Euroopa Erisaate” stuudios Strasbourgis Isamaa eurosaadik Riho Terras ja Keskerakonna euroesindaja Yana Toom. Põhiteemadeks olid sõda Ukrainas ja Euroopa Liidu rohepöörde seadusandlus, mida arutatakse sel nädalal Euroopa Parlamendis.
Euroopa poliitilist päevakorda hoiab jätkuvalt suure pinge all Putini sõda Ukrainas. Kumba peab oluliseks Yana Toom - kas relvastuse tarneid Ukrainasse või rahu? Selge on ju, et näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron üritab kõnedega Vladimir Putinile kanaleid lahti hoida.
„Me teame, et kõik sõjad lõppevad ükskord läbirääkimiste laua taga,” vastas Yana Toom. “Üks asi on relvaressurss, millest Riho Terras räägib, aga teine on inimressurss, mis pole Ukrainas lõpmatu. Küsimus on, kes need inimesed on, kes nende relvadega sõdivad. Mis nende ressurss üleüldse on? Ma loen Eesti meediast, et Macron helistas Putinile ja on sada tundi temaga rääkinud. Aga ma saan aru, et mingisugust dialoogi on vaja, sest küsimus on millega see kõik lõppeb. On patiseis ja ühel hetkel nagunii kõik maanduvad laua taha. Küsimus on see, millal see juhtub, mis on see nö nullpunkt, kus alustame kõnelusi. Siin mõned pakuvad ennast vahendajaks, ma ei näe selles midagi halba.”
“On palju ette heidetud Saksamaale, et nad ei aita piisavalt. Aga ma saan aru, et Saksamaa on ennast niipalju demilitariseerinud, et neil polegi väga seda võimekust. Aga rahaliselt nad aitavad meeletult. Asi pole ainult relvades. Ma saan aru ka, millest Macron räägib, kui ta ütleb, et Putin ei peaks end tundma alandatuna. Macron on üks nendest Euroopa poliitikutest, kes kõige paremini tajub Venemaa hinge. Mul on palju tuttavaid ja sõpru Venemaal, näen õudusega, et inimesed, kes on kaks kuud tagasi mõistnud seda sõda hukka, enam seda ei tee, sest Lääne surve Venemaale töötab siseriiklikult vastupidises suunas. Saan Macroni loogikast väga hästi aru. Eestlaste kõrvadele võib see kõlada alandlikult, aga küsimus on selles, kas hoiame ust lahti ja kes lõpuks on need inimesed, kes laua taha istuvad. Mingi kanal peab ju säilima.”
“Kas meil on paar tunnikest, et rääkida ära?” vastas Yana Toom saatejuhi küsimusele, mis on rohepöörde kitsad kohad. “Neid kohti on ju väga palju. Ühest neist rääkis juba Riho Terras: meil on väidetavalt roheline revolutsioon, mitte evolutsioon, ja revolutsiooni mõjuanalüüsiga ei tehta. See ongi nõrk koht. Mõjuanalüüs on tegelikult tehtud, aga see on kordades väiksem, kui kogu see seadusandluspakett. Ja mõjuanalüüs on pärit aastast 2019, kui olukord oli väga teistsugune, kui keegi ei oodanud energiakriisi, sõjast rääkimata. See mõjuanalüüs enam ei päde.”
“Parlament üritab olla väga ambitsioonikas ja, ütlen küüniliselt, väga lihtsal põhjusel: Euroopa Parlamendil polegi seda vastutust, mis on valitsustel. Võime siin mis iganes eesmärgid seada. Kitsas koht on see, kuidas rohepööre mõjutab sissetulekuid, on ka see, mis juhtub mele metsanduse ja põllumajandusega. On ka sotsiaalne kliimafond, mille peale meie väga lootsime, ja sealse valemi järgi saab Eesti 207 mln eurot kaheksaks aastaks, mis on, vabandage, olematu summa. Aga Euroopa Parlament tegi ka ühe hea asja. Ursula von der Leyeni ja Frans Timmermansi ettepanek oli see, et CO2 kvootide süsteem laieneb ka majapidamistele. Ja selle parlament tappis ära.“
Rääkides sellest, et Eestil ei ole inimesi mitmes Euroopa Parlamendi võtmekomisjonis, tuletas Yana Toom meelde: „Peale valimisi mina olin see, kes ütles: kuulge, austatud valitud saadikud, istume laua taha, kaardistame ära, kes kuhu läheb! Mille peale mulle öeldi: ei, mingit koostööd meie siin ei tee... Meil on kolm inimest välisasjade komisjonis, põllumajanduskomisjonis on täna Riho, ja see on väga tore, aga varem ei olnud kedagi. Loodan, et järgmine kord äkki suudame selle ära teha.“
Yana Toom ja Riho Terras rääkisid ka sisepoliitilisest olukorrast ehk koalitsiooni moodustamisest. Delfi “Euroopa Erisaate” juht oli Raimo Poom. Vaadake saadet siit.