Euroopa Parlament hääletab sel nädalal “Eesmärk 55” ehk “Fit for 55” kliimapaketi eelnõusid. Tänases Vikerraadio Reporteritunnis saatejuhi Arp Mülleri küsimustele vastas ka Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Renew Europe).
Mis oleneb tänastest hääletustest?
Kliima soojenemine ja kõik need koledused, mis looduses toimuvad, aga samas ka muidugi inimeste toimetulek – siin on peamine nõrk koht minu jaoks see, et selle ambitsioonika kliimapaketi mõjuanalüüs pärineb aastast 2019 ja ei ole tänapäeval enam adekvaatne, sest olukord on väga tugevasti muutunud. See analüüs oli koostatud veel enne seda energiakriisi, mida me kõik üle elasime, ja muidugi enne Ukraina sõda. Siin on ka see probleem, et 2000 muudatusettepanekut on, ja hääletustabelid potsatasid meie postkastidesse pool tundi tagasi. Hääletus on kahe tunni pärast. Nii et ei ole võimalik seda kõike ükshaaval läbi töötada. Õnneks see on ainult esialgne positsioon, millega minnakse läbirääkimistele, ja muidugi siin on manööverdamise ruumi üksjagu. Alati minnakse küsima rohkemat, kui algselt on lootust saada.
Kas poliitikuna olete valmis valijatele ütlema, et majanduskasv ei ole lõputu, heaolu kasv saab siinkohas otsa?
Absoluutselt. Aga ega valija pole rumal, ta näeb seda ka ise. Küsimus on selles, millisel planeedil meie lapsed ja lapselapsed elavad. Et majanduskasv on oluline, aga oluline on ka see, ma ei tea, kui suured sääsed meil lendavad, millised maod meil metsades roomavad, kas on põud - ja üldse see kõik on palju laiem teema. Küsimus on selles, kus saavutada see tasakaal, et inimesed oleksid kaitstud nii palju, kui see praegu on võimalik. Ja selle kallal tuleb tööd teha.
Miks seda heitekvoodi ühiku hinda on vaja tõsta, mis teeb põlevkivielektrit veelgi kallimaks?
Kui eesmärk on rohepööre, siis see töötab. Teame juba kogemusest, et see kvootide süsteemi mõju on see, et need väljaheitmete mahud vähenevad. Juba praegu see kvootide arv väheneb 2,2% aastas, Euroopa Komisjoni ettepanek oli, et see väheneks 4,2% iga aasta, aga meie poliitilised grupid, keda me siin stuudios esindame, leppisid kokku, et see peab vähenema 4,4 kui mitte 4,5. Ja see on koht, kus mina hääletan vastu, sest ei arva, et see on tänases olukorras mõistlik.
Milline peaks olema see eesmärk, kulutõhus hind, mis aitab kliimat hästi hoida? Mida Narva Elektrijaamad peavad maksma?
No Narva Elektijaamade aeg on juba läbi, sest kui ma õigesti mäletan, oli see lagi 17 eurot. Ja me oleme sellest ammu möödas. Kvoot maksis meil 97 eurot (ühe tonni süsinikuheite eest. – Toim.), siis ta maksis märtsis 59, nüüd ta on jälle üle 80. Seda määrab turg. Keegi ei oska öelda, mis selle hinnaks kujuneb. Esmärgiks, me kõik teame, on kätte väänamine, et me vähendaks CO2-heidet. Ja see töötab. Küsimus on selles, kus on see valulävi, millal me peame hakkama inimesi aitama. Ostame seda kvooti, osa makstud rahast tuleb meile tagasi, et saaksime inimesi aidata. Aga see osa nt sellesama sotsiaalfondi näol on köömes võrreldes sellega, mida Eesti tarbija hakkab maksma. Ja see on problem.
Täna hääletatakse Euroopa Parlamendis ka sisepõlemismootoriga autode keelustamise üle aastaks 2035. Mis tulemus saab olema?
Ei tea, meil oli fraktsioon lõhki. Mõistlikud inimesed on 90% keelustamise poolt. Euroopa Komisjon peaks olema tehnoloogianeutraalne, mida ta antud juhul absoluutselt ei ole. Küsimus pole ju selles, mis mootor see on, küsimus on, mis me selle sees põletame. On see keefir, mis ei tekita CO2, või miski muu. Arvan, et me ei pea siin jooksma väga kiiresti, 90% on minu hinnangul isegi liiga palju, aga las ta olla, vähemalt mitte 100.
Kuidas Euroopas, ka Euroopa Parlamendis peaks reageerima Putini tegevusele, Venemaa tegevusele Ukrainas? Milline teie valijate ootus on?
Mina olen siin täiesti, vabandage väljenduse eest, plindris. Minu valija arvab minust väga halvasti sellest päevast saadik, kui ma ütlesin, et mõistan hukka Putini agressiooni Ukraina vastu. Nii et hakkan nüüd lugema, palju minu valijatest alles jäi. Aga kui võtta mõistlikumat seltskonda, siis kujutan ette, et see, mida teeb president Macron, ilmselt sobib. Sest inimene üritab rääkida ja lähtub sellest loogikast, mida ka mina jagan, et iga sõda lõpeb ikkagi ühel päeval läbirääkimiste laua taga. Ja see võimalus peab meil olema.
Tegelikult arvan, et minu valija põhimure on seotud tema enda staatusega Eestis. Sest kõik need ettepanekud, mis praegu kõlavad igalt poolt, - et võtta ära hääletamise õigus, relvaload, kõik see ei tekita inimestes turvatunnet. Nad tunnevad, et neid suhestatakse selle agressiooniga. Ja see ei ole hea.
Koos Yana Toomiga Euroopa Parlamendi stuudios Strasbourgis arutlesid Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid) ja Riho Terras (Euroopa Rahvapartei).
Euroopa Parlamendi stuudios Strasbourgis. Foto: ERR/Arp Müller