Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli järjekordse õppeaasta lõpuaktusel anti kätte lõputunnistused, kuulati tervitusi, austati teenetemärkidega, tänati koostöö partnereid, loengu pidas Europarlamendi liige Yana Toom ja meelelahutuslikku meeleolu tekitas ansambel „Karmoška semud“, kirjutas Urmas Saard kylauudis.ee-s.
Elukestvas õppes osalev väärikate arvukas seltskond kogunes 11. mail Pärnu Strand Spa & Konverentsihotelli Jurmala saali, kus õppeaasta lõpetamine algas traditsiooniliselt Eesti hümni ühislaulmisega.
„Juba 13. korda on meil põhjust jagada au ja tunnustust õppuritele, kelle jaoks vanus on vaid number passis,” lausus avasõnadena päevajuht Meelis Sarv. Väärikaid õppureid tervitasid kõnepuldis TÜ Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Kirjaliku ühistervituse saatsid elukestva õppekeskuse juhataja Tiia Ristolainen ja TÜ väärikate ülikooli programmijuht Viire Sepp. Garri Raagmaa andis üle teenete märgid silmapaistva tegevuse eest väärikate ülikooli programmi töös osalevatele TÜ Pärnu kolldži väärikate ülikooli nõukoja liikmetele. Tänavu oli 37 üle kaheksakümnese õppuri.
Pillilugudega esines ansambel „Karmoška semud“ Taimi Laituse juhendamisel.
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi ettekande pealkirjaks oli “Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö“, kuid loeng laienes valitud teemast kaugemalegi, kujunedes kohati üsna elavaks mõttevahetuseks kuulajatega. Isegi linnapea Kosenkranius oponeeris poliitikule, kes haaras saalis viibijaid mõõduka huumoriga vürtsitatud ladusas sõnastuses ettekandega.
Putin päästab meid
Toom rääkis Eestis elavate venelaste murekohtadest, millega peaks tegelema, aga väidetavalt ei tegelda. TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli esitas küsimuse näitega Pärnu külje all asuvast väikelinnast Sindist, kus vene elanikkonnast elab seal juba üle 50 aasta ja kauemgi veel. Suurväli vahendas osade nende venelaste arvamust: „Путин нас спасет (Putin päästab meid).” Toom ohkas tõstatatud küsimusele vastuseks ja tõdes, et tegelikult mitte keegi sõda ei toeta. Suurväli: „Aga nad ütlevad, et see on näitemäng, mida tegelikult polevatki.”
Toom rääkis vastuolulistest uudistest, millest kõigest Eesti ajakirjandus ei rääkivat ja mis omakorda tekitab venelastes asjade tegeliku seisu suhtes umbusku. „Inimestega tuleb rääkida, vait jäämine on palju halvem,” selgitas Toom, kes sõjast kõneldes oli kaotanud Facebookis 1600 sõpra. Nüüd tullakse tagasi. Toom rääkis, et 30 aastat pole tulemuslikult venelastele suunatud sõnumitega nende emakeeles tegeletud. Venekeelseid kanaleid suletakse.
Neil on juba paarkümmend sõna bussisõidul ära õpitud
Isabel Maripuu: „Yana Toom, kuulake, kui inimene ütleb, et ta on 60 aastat Eestis elanud ja ta ei oska tere öelda. Olen Ukraina keskuses ja võtan ukrainlasi vastu. Neil on juba paarkümmend sõna bussisõidul ära õpitud. Mul on häbi. Kohalikud venelased ei oska eesti keelt, ajalehte lugeda. Ja kui nad ei suuda õppida, siis suur Venemaa ootab neid.” Saalis järgnes heakskiitev häältesumin ja plaksutamine. Maripuu ja mitmed teised lahkusid oma meelsuse väljendamiseks saalist.
Toom tutvustas rahvusvahelist õigust ja selgitas, et kui keegi tahab vene kodanikke riigist välja deporteerida, siis tuleb Eestil eelnevalt Euroopa Liidust välja astuda. „Nii lihtne see ongi.”
Inga Mänd: „Kui venelased ütlevad, et nemad vabastasid Euroopa ja mida nüüd meie teeme? Nad ei tea ajalugu, mida võiksid ikkagi teada.” Toomi sõnul on see päris õudne, et ei taheta üksteisest aru saada, karjutakse ja lahkutakse saalist. Jurmala saalis siiski ei karjutud ei esineja ega üksteise peale. Kõik jäid viisakuse piiridesse, paljud läksid Toomiga ka ühispildistamisele. Loodeti Toomiga edaspidigi kohtuda. Tänutäheks loengu eest kingiti väärikate ülikooli poolt tänukiri: „Yana Toom, täname sisuka ja huvitava loengu eest!”