Postimees TV saates «Otse Eloga» ütles Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom, et siia saabunud Ukraina põgenikud, kes omavad küll Ukraina passi, on tegelikult enamikus venelased ja on valinud Eesti, sest siin saab hakkama vene keelega.
Kas maksumaksja raha eest vene kooli ülalpidamine on veel mõistlik?
Kas venelane pole maksumaksja Eesti riigis? Pole seda teadnud.
Seda küll. Aga kas koolid peavad olema venekeelsed?
Ma ei näe põhjust, ei näe mingit loogikat selles, et omistada vene koolile mingisugust ideoloogilist mõõdet, mida seal tegelikult ei ole. Meil on ühtne haridussüsteem, ühtne hariduskava, õppekava on täpselt samasugune igas koolis. Viga ei ole selles, et kool ei ole eestikeelne, viga on selles, et venekeelseid koole pole 30 aastat arendatud. See on probleem.
Aga miks me peaksime üldse Eesti riigis vene kooli arendama? Miks ei võiks Eestis kõik õppida eesti keeles?
See on pikem debatt, ärgem praegu sinna lasku, aga lühike vastus on - selleks, et vältida sellist arutelu, mis meil täna on, kui me vaatame venelaste poole ja ütleme: kuulge, Toom ja Kõlvart, minge rääkige nendega, sest me ei saa hakkama.
Nagu ütles professor Tiit Tammaru, 30 aasta venekeelse haridussüsteemi tulemus on see, et meil on kaks paralleelselt eksisteerivat ühiskonda...
See on ainult üks osa sellest, miks on meil kaks paralleelset ühiskonda. Meie paralleelsed ühiskonnad on tingitud sellest, et meil on Eesti rahvusriik, kus venelasi 30 aastat kutsutakse muulasteks, kus on väga ränk kodakondsuspoliitika, kus on mittekodanikud ja nii edasi. On suur osa ühiskonnast, keda ei võeta omaks. Asi pole koolis, vaid selles, et nad on kuidagi “kahtlased”. See on väga levinud probleem ka Euroopa Liidus: endiste impeeriumide jäänukeid, nagu meie siin oleme, alati võetakse nagu julgeolekuriski.
Aga vene haridussüsteem seda lõhet ainult süvendab.
Kuidas?
Kui nad kõik koos õppiksid, räägiksid eesti keeles, oleksid Eesti inforuumis, siis olekski kõik üks rahvas...
Üks rahvas tekib siis, kui tehakse riigi tasemel pingutusi selleks, et välja arendada poliitiline rahvus. Meil on mõiste „rahvus“ teistsugune. Teie olete siin eestlane, mina olen siin venelane. Kui vaatame Prantsusmaad, Hispaaniat, Saksamaad, Ameerikat – kes on ameeriklane? See pole etniline rahvus. See on poliitiline rahvus. See on koht, millele pidi pöörama tähelepanu, mitte sellele, et see vaene vene kool ära kägistada.
Kui Eestisse hakkab tulema suures koguses majandus- ja poliitilisi põgenikke Venemaalt, kes siia elama asuvad ja meie venekeelse elanikkonna veelgi suuremaks paisutavad, kas siis realiseerub see, mida te juba üheksa aastat tagasi väitsite, et eesti keel surebki välja?
Seda ma enam kunagi ei korda, ärge mind provotseerima hakake sellega. Aga ma arvan, see “oht” on tegelikult palju lähemal. Inimesed, kes tulevad praegu Ukrainast, nad tulevad sellepärast, et siin saab hakkama vene keeles. Ma tean seda absoluutselt kindlalt, sest ma olen ise käinud pagulaskeskuses nii siin kui Varssavis, ja tean, miks inimesed tulevad Eestisse. Mida pommitatakse, on venekeelsed linnad - Tšernigov, Harkov. Need on venelased. Neil on Ukraina pass, aga enamasti nad on venelased. Nad tulevadki sellepärast, et siin on nad arusaadavad.
Järjekordselt, kui neil ei oleks võimalik minna vene kooli, siis nad valiksid eesti kooli ja peaksid hakkama õppima eesti keelt...
Peate minu asemel kutsuma eesti kooli direktori, nt Prantsuse lütseumi või mingi teise korraliku eesti eliitkooli direktori ja küsima tema käest, kui palju venekeelseid lapsi olete teie ja teie lastevanemad nõus oma koolis, vabandage väljendust, kannatama. Väidan, et see arv saab olema väga väike. Paraku on nii. Kui ühel päeval vene lapsevanemad kasutavad seda õigust, mis on neile tagatud põhiseadusega, ja 1. septembril me kõik toome oma lapsed eesti kooli, siis eesti kooli saatus on väga kurb. See pole lihtsalt tehtav tänapäeval.
Tänases Postimehes saab lugeda sellest, et Narva Paju kooli direktor jagab oma sotsiaalmeedias sõna otseses mõttes Putini ideoloogiat. Palju me teame, mida vene koolides nt ühiskonnaõpetuses praegu räägitakse?
Inimesed peaksid seda teadma, teie teate, sest see oli Postimehes kirjas, on ju. Ma usaldan meie ametnikke, meie ministeeriumi, kes tegeleb nende asjadega, neil on mingi järelevalve kindlasti olemas. See, et kuskil üks rumal inimene midagi postitab, pole ju süsteemi diagnoos.
Aga see inimene juhib kooli!
Siis sellega tegelegu mingi vastav järelevalveorgan Haridusministeeriumis, mitte meie siin.
Kui Venemaalt saabuvad siia majandus- ja poliitilised pagulased, on see suur surve meie piirile?
Praegu on siin väljaspool Venemaad venelasi, kes on ajutiselt kodumaalt pagenud, sest saavad siia viisavabalt ja ilma välispassita. Venemaal omab ainult 28 protsenti elanikest välispassi ja väga paljudel pole seda käes. Riigiametnikelt korjatakse pass ära ja pannakse see seifi. Pass justkui on, aga seda ei saa kasutada. Nii et kui palju inimesi saab minna, on küsimus. Inimesed lähevad Iisraeli. Armeenia on täis venelasi. Jerevan praegu meenutab Konstantinoopolit sada aastat tagasi, see on täis Vene emigrante, kellel ei ole raha, sest kaardid ei tööta, ei ole välispasse ega viisasid, ja nad ootavad, millega see kõik laheneb.
Kas Venemaa ajupesu propagandakanalid, kus ka teie osalesite, oleks pidanud juba varem siin Eesti riigis kinni panema?
Interneti ajastul on see suht mõttetu, sest inimesed leiavad võimaluse neid vaadata. Lahendus oleks korralik venekeelne meedia Eestis. Ma ei räägi, et meil on halb venekeelne meedia, aga seda on väga-väga vähe. Peale igasuguste julgeolekukriise – 2007, 2014 – alati räägiti, et nüüd me hakkame midagi siin tegema. Ja see alati lõppes väga tagasihoidliku tulemusega. Võib-olla seekord nii ei lähe.
Mida ütlete Bideni sõnavõtu kohta, et tuleb Putin maha võtta?
Arvan, et see on päris rumal sõnavõtt sellel lihtsal põhjusel, et peab natuke aru saama midagi Vene inimese iseloomust. Ei ole väga tark saata signaali, et Lääs tahab teie liidri maha võtta. Sellega me pigem mängime Putini kasuks, inimesed konsolideeruvad tema ümber, sest see mõte, et keegi Läänest tuleb ja hakkab siin vägesid juhatama, neile ei meeldi.
Postimees TV saadet “Otse Eloga” saab vaadata siin.