Euroopa Parlamendi liige Yana Toom oli 10. märtsil Eesti teemasid ja probleeme käsitleva raadiosaate BBC World Questions külaline.
Saatejuht Johnny Diamond esitas kuulajatele küsimusi Eesti poliitikutele ja arvamusliidritele. Vastates küsimusele, miks NATO ei sekku Ukraina sündmustesse, ütles Yana Toom: „Peame mõistma, et otsene sõjaline konflikt Venemaaga tähendaks NATO jaoks reaalset tuumasõja ohtu ja seda ei taha keegi. Me võime näida nõrgad, kuid tegelikult me seda ei ole. Mõni päev enne sõda ütles Ukraina president, et võib minna 13 aastat, kuni Ukraina on valmis NATO-ga liituma. Et ära hoida suuremat sõda, on täna kõige suurem abi Ukrainale just see, mida me ka praegu teeme.”
Kas NATO ja EL-i solidaarsus Balti riikidega on teie hinnangul Venemaa agressiooni korral tingimusteta? "Absoluutselt," vastas Yana Toom. „Eesti on nii NATO kui ka EL-i liige, mõlema liidu osa ja need liidud kaitsevad meid. Eesti on oluliselt tõstnud kaitsekulutusi, mis on peaaegu 2,5 protsenti SKP-st. Putini agressioon on liitnud Lääne nii, nagu enne pole nähtud. Varem ma olin skeptiline, toetasin neid inimesi, kes rääkisid Euroopa armeest, kasvavast sõltuvusest USA-st. President Macron ütles paar aastat tagasi, et NATO on "ajusurnud" ja ma arvasin, et tal on õigus. Aga nüüd te ei kuule midagi sellist."
Kas eestivenelased on vabariigile lojaalsed? "Ma ütleksin, et enam-vähem. Arvan, et nad on lojaalsed, kuid viimastel päevadel oleme mõnega neist väga ebameeldivaid vestlusi pidanud. Meie kogukonnal on mitmeid probleeme. Meil on 68 000 mittekodanikku, meil on ainult ametlikult 80 000 Venemaa kodanikku – tegelikult, ma usun, isegi rohkem, sest meil pole adekvaatset statistikat Venemaa saatkonnast ja osadel inimestel on nii Venemaa kui ka Eesti topeltkodakondsus. Kui tänapäeval inimesed ütlevad: "Aga meil on probleeme, meid diskrimineeritakse", küsin ma: "Kas te tahate, et keegi lahendaks teie probleemid, teile pähe pomme visates?" Ja arutelu lõppeb. Aga probleeme meil tõesti on, lihtsalt mitte lojaalsusega. Need on probleemid meediaga, probleemid sellega, et puudub adekvaatne komminikatsioon. Kujutage ette, Eestis pole ainsatki venekeelset päevalehte ja nädalaleht on ainult üks, väikese tiraažiga ja kuulub Venemaa meediakorporatsioonile. Meie venekeelsel telekanalil on vaid kolm tundi originaalsisu päevas. Teisisõnu, oleme blokeerinud kõik Venemaa telekanalid ja sellest tulenevalt pole eestivenelastel, eriti eakatel, alternatiive. Tegime vea, aga tahaksin arvata, et võtame õppetunni ja loome normaalsed alternatiivid.“
Kui õnnelikud on vene keelt kõnelevad inimesed Eestis? „Eestivenelased ei ole vähemusrahvusena organiseeritud struktuur, millel on juhatus. Oleme väga erinevad. Osa meist on Eesti kodanikud, nii naturaliseeritud kui sünnijärgsed, osa kodakondsuseta, osa Venemaa kodanikud. Muidugi on sõja ajal Eestis alaliselt elavad Venemaa kodanikud ülimalt mures ja mitte ainult nemad. Väike isiklik näide: mõni päev tagasi istusin Kopenhaageni lennujaamas lennukile, et lennata Eestisse. Pardale astus nelikümmend NATO sõdurit. Vaatasin neid ja mõtlesin, et lähenen teatud joonele. Mul on Venemaal õepoeg, ta on 32-aastane, nagu üks mu poegadest. Võib tulla päev, mil need kaks inimest hakkavad teineteisega sõdima. See on kohutav tõenäosus. Ja veel: kui tuleb sõda Venemaaga, mis saab siis Venemaa kodanikest Eestis? Kas nad interneeritakse laagrisse, nagu Ameerika tegi Teise maailmasõja ajal Jaapani ameeriklastega? Peame nende inimestega rääkima, looma nendega sisekommunikatsiooni. See on väga tähtis".
Saates osalesid ka endine president Kersti Kaljulaid, parlamendisaadik Marko Mihkelson ja Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik. Arutati samuti Eesti rohepöörde perspektiive, räägiti samasooliste abielude teemal ning oskusteavest, millest saab tulevikus Eesti visiitkaart.
BBC raadiosaadet World Questions kuulake täies mahus siin.