Eelmisel nädalal kiitis Euroopa Parlament heaks muudatusettepanekud Euroopa Liidu koroonapassi ehk koroonasertifikaadi loomiseks. Juba esmaspäeval alustati kiirmeneltuses triloogide laua taga läbirääkimisi selle lõplikuks kinnitamiseks. Ent isegi asja kiirkorras menetlemine tundub paljudele liiga aeglane. "Juunikuus peaks asi olema otsustatud. Ise ma arvan, et juunikuus on hilja, aga on nagu on," kommenteeris ERR-le Euroopa Parlamendi Eesti saadik Yana Toom.
Kuigi formaalselt toimub triloog kolme osaleja - Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi - vahel, võib arvata, et tegelik vaidluskese asub nõukogus ehk 27 liikmesriigi vahel.
"Kui ühel pool on näiteks 100 000 ungarlast, kes on vaktsineeritud Sputnikuga ning teisel poolt Leedu, kes arvab, et Sputnik on hübriidsõja relv, siis kuidas nad seal kokku lepivad? See pole tegelikult lihtne. Aga siin pole paraku parlamendil midagi teha," ütles Toom.
Et riigid omavahel siiski ühise keele leiaksid, on juba nõukogu praeguse eesistuja ehk Portugali organiseerida. Nende valitsemisperioodi lõpuks ehk 30. juuniks peaksid kõik Euroopa majandusruumi riigid suutma koroonapasse väljastada ja kontrollida.
Aga kas võib loota, et kui lõplik kokkulepe saavutatakse, siis sealt edasi läheb kõik justkui lepse reega?
"Ma ei ole siin sugugi optimistlik, sest mõne riigi jaoks elektroonse dokumendi väljatöötamine on ikkagi täielik ulme," ütles Yana Toom.