Europarlamendi saadik Yana Toom sõnas Postimehe otsesaates, et plaanib minna 9. mail pronkssõduri juurde lilli viima. Ta lisas, et hingeliselt see päev tähendab talle Võidupüha ja Euroopa päeva: „Ma neid kahte ei suuda eristada ja ei pea seda vajalikuks ka.“
„Tähistame Euroopa päeva just 9. mail sellepärast, et sel päeval pidas Robert Schuman oma kuulsa kõne. Ega ta asjata ei teinud seda 9. mail, tema jaoks oli see loogiline järgmine samm siis, kui võitjariik ulatas käe Saksamaale ja ütles – teeme nüüd koos selle Söe- ja teraseliidu. 9. mail mälestatakse suure sõja ohvreid ja tähistatakse võitu. Ja siin pole midagi parata - kuna meie lood integratsiooniga on nii nagu nad on, siis see 9. mai kujunes väga tugevalt kohalike venelaste identiteedi osaks. Üks valitsus „pingutas“ selle nimel 14 aastat tagasi,“ sõnas Toom.
9. mail tähistatakse ka Euroopa vaimu, jätkas saatejuht. Mis on Euroopa vaim? Yana Toomi arvates „on olemas Euroopa inimõiguste harta, kus on kõik väga selgelt kirjas – mittediskrimineerimine, kedagi ei jäeta maha, oleme solidaarsed. Aga kas see praktikas alati nii on, see on teine asi. Ja kuivõrd tunneb end üks keskmine eestlane eurooplasena, on minu jaoks ka suur küsimärk. Kas me oleme Euroopa Liitu sügavalt omaks võtnud, ma ei tea, ei tunneta seda päriselt.
Muukeelsed Eesti inimesed Euroopa päeva teavad. Siin on teine asi: muukeelne elanikkond ikkagi väga lootis mõned aastad tagasi, et Brüssel pöörab tähelepanu nende probleemidele, aitab kaasa nende lahendusel, mida ei juhtunud. Ja mida ilmselt ei saagi olema. Ja ma arvan, et suur osa venelastest kui pole veel pettunud Euroopa Liidus, siis lähiajal pettuvad. Arvan, et näeme varsti Eestis päris tugevat euroskeptitsismi.“
Selle kohta, kas koroona tõttu on see juba registreeritud rongkäik 9. mail põhjendatud, vastas Toom: „Ma arvan, kui tagatakse nõudmised (hajutatus ja maskid), siis ma ei näe probleemi.”
Alates 3. maist on lubatud toimuda avalikel koosolekutel, millest tohib osa võtta kuni 150 inimest, kes peavad olema kuni kümneliikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. “Võib minna tõesti kitsaks,” tunnistas Toom, lisades, et eelmisel aastal saadi hakkama ja toona oli olukord hullem.
Saatejuhi küsimusele, et kindlasti koostab Terviseamet ka teatava ohuhinnangu ja mis juhtuks, kui politsei tuleb suurte jõududega inimesi hajutama, reageeris Yana Toom: “Küsimus iseenesest on provokatsioon.“
Kas on utoopia mõelda,et ühel päeval kõik eestimaalased 9. maid tähistavad? “See oleneb ikka väga palju sellest, mis saab meie nn integratsioonist. Ma arvan, et sinna on veel paarkümmend aastat,“ ütles Yana Toom.
Saates osales ka eurosaadik Sven Mikser.