8. märtsil hääletas Euroopa Parlament Hispaania Kataloonia provintsi endiselt presidendilt Carles Puigdemontilt ja tema kahelt kaaslaselt saadiku puutumatuse äravõtmise üle. Hääletuse tulemused selgusid täna, parlament otsustas, et nad ei vääri puutumatust.
Asjakohase telefoniintervjuu
Vikerraadio saates „Uudis+“ andis Mirko Ojakivile Euroopa Parlamendi liige Yana
Toom.
Mis tunne on olla kohtunik, mis tunne on osaleda
otsustusprotsessis, kus teie häälest sõltub, kas inimene läheb vangi või ei
lähe?
No väga raske tunne
on, olgem ausad. Me tegelikult alati võtame puutumatuse ära. Ja peaaegu seitsme
aasta jooksul, mis ma siin olen, alati võtsime selle ära. Tõsi küll, kõik need
asjad olid seotud korruptsiooniga. Aga siin on puhas sisepoliitika.
Kui me võtame ära
puutumatuse, anname sellega võimaluse uurida asja. Siin on olukord absoluutselt
teistsugune, kuna me teame, et nad lihtsalt peaksid minema vangi. Aga näiteks Puigdemonti
asepresident sai 13 aastat vanglakaristust. Neile inkrimineeritakse seda, et nad
mittesihipäraselt kasutasid raha, ehk siis referendum ja kõik see vastupanu
organiseerimine, pluss nad hakkasidvastu politseile, pluss nad kuulutasid välja
iseseisvuse. Kõik see koos vastavalt Hispaania seadustele annab 30, 15 või 6 aastat
vangi.
See oli küll salajane hääletus, aga te teatasite, et
kavatsete jääda erapooletuks. Miks?
See on hästi keeruline
asi. Me lugesime materjale, rääkisime saadikutega jne. Kuidas sa siin võtad
seisukoha? On olemas Hispaania, iseseisev riik, liikmesriik, kus on
olemas oma põhiseadus, mida selgelt rikutakse. Samas me näeme, et kataloonlased
väga õnnelikud ei ole selle üle, mis seal toimub. Aga jällegi sellel referendumil
osales 42% inimestest ja nendest 90% olid iseseisvuse poolt, mis tegelikult
tähendab seda, et ka Kataloonias endas ei ole 100-protsendilist
arusaamist, kuidas nüüd edasi. Samas me teame ka seda, et siis kui Puigdemont ja
tema kolleegid kuulutati tagaotsitavaks, neid ei andnud välja ei Saksamaa, ei
Belgia, ei keegi teine.
Hispaania
saadikutele, kes olid ikka väga sõjakalt meelestatud, ütlesin, et toetada neid
kuidagi moodi ei saa, mida saan teha - jään erapooletuks. Tegelikult mind närib
see, et ma jäin erapooletuks, kuigi parimat valikut ei olnud minu jaoks. Aga põhimõtteliselt
muidugi see olukord, millesse meid pandi, ei ole hea.
Tõenäoliselt pidite ka enda jaoks defineerima selle, mis
asi on see saadiku immuniteet, kas ta võis Puigdemonti kaitsta
või mitte.
Siin pole midagi lahti
mõtestada, see on kõik lahti kirjutatud. Sisuliselt on immuniteet kahte liiki. Üks
on see, mis kaitseb saadikut tema igapäevastes tegevustes, kui saadik paneb
toime midagi kahtlast. Teine on see, mis kaitseb teda seoses sellega, mida
saadik tegi varem. Ainuke asi –
kui lõpeb mandaat, lõpeb ka see immuniteet.
Iseseisvuse taastanud Eesti ajaloost mulle ei meenu ühtegi
Riigikogu liiget, kellele oleks saadiku puutumatus alles jäetud. Kas teile meenub,
kas Euroopa Parlament on kellelegi jätnud immuniteedi alles?
Ei ole. Aastast
2014 seda pole olnud minu teada. Eile just kontrollisin üle ja ei leidnud. Ja
tegelikult olen alati hääletanud poolt, ka Riigikogus ja siin. Ma lihtsalt
usun, et see immuniteet ei pea olema meile selline kilp. Asju peab uurima. Ja
lõppude lõpuks oleme ikkagi Euroopa Liidus, meil on õigusriiklus, me kedagi ei
viska tuule, vihma kätte.
See lugu pole veel läbi. Puigdemont ise on
lubanud pöörduda Euroopa Kohtusse - seda
siis tõenäoliselt parlamendi otsuse pärast. Mille osas seal on üldse võimalik vaielda?
Jään vastuse võlgu.
Tõesti ei tea, millega ta saab sinna pöörduda. Aga olgem ausad, ma pole ka
jurist. Võib-olla tal mingi kodutöö selleks puhuks tehtud. Aga
vaadates seda Kataloonia ajalugu, no kuidas sa siit kõrvalt otsustad, mis on
neile õige, mis on neile vale. See on ikka väga kummaline olukord, kus me kõik praegu
oleme.