Toom “Reporteritunnis“: mind huvitab, kuidas kasutatakse õiglase ülemineku fondi raha, et see Ida-Virumaale jääks

15/12/2020

„Kui ma vaatan Eestit, mind selles kontekstis huvitab kõige rohkem see, kuidas kasutatakse seda õiglase ülemineku fondi raha, et see ikkagi jääks Ida-Virumaale, ei läheks naabervaldadesse,“ ütles 15. detsembril Vikerraadio saates „Reporteritund“ Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

„Selle konteksti“ all mõtles ta seda, et EL Ülemkogul kinnitati liikmesriikide poolt  2030 kliimaeesmärgina CO2 heite vähendamine 55% tasemel, nüüd peab järgnema selle eesmärgi saavutamiseks regulatsioonide välja töötamine (CO2 kvoodisüsteemi rangemaks muutmine, võimalik piirimaksu välja töötamine vms).  Millise regulatsiooni või erandite eest peaks võitlema Eesti nii valitsuse tasandil kui ka meie saadikute abil Euroopa Parlamendis? Kas on Eesti huvidega arvestatud? Kas lisagarantiide erisuste vajadusega on arvestatud?  

Yana Toom: „Ma arvan, et keegi pole mingeid erisusi küsinud. Ida-Virumaa on meile tähtis, aga kui me vaatame neid numbreid - meie CO2 heiteid, siis püsime  täiesti selles normis ja kuidagi ei ületa ka aastal 2030 neid seatud eesmärke. Selles mõttes meiega on kõik okei. 

CO2 kvoodid ja nende hind, nagu me kõik hästi teame, kujunevad vabal börsil ja see ongi turumajandus, siin pole midagi teha. Ja ma olen nõus sellega, et tuleb vaadata tulevikku ja olgem ausad,ega keegi meist siin stuudios, usun ka, et keegi Eestis ei mõtle, et 50 aasta pärast Eesti endiselt kaevandab põlevkivi. Seda ei saa olema. Ja ka põlevkivi õlitehast ma võtaksin pigem ülemineku lahendusena, mis annab inimestele tööd, sest me teame väga hästi, et lisaks CO2-le kogu see asi väga tugevasti sõltub nafta hinnast ning võib juhtuda see, et keegi ei osta seda õli, see lihtsalt pole mõistlik.

Aga kui ma vaatan Eestit, mind selles kontekstis huvitab kõige rohkem see, kuidas kasutatakse õiglase ülemineku fondi raha, et see ikkagi jääks Ida-Virumaale,        
ei läheks naabervaldadesse, kes rõõmsalt astusid Ida-Viru maakonnast välja selle retoorikaga, et nendel pole identiteeti, mis seostub põlevkiviga. Aga nüüd, kui raha hakkas pähe kukkuma, siis kohe see identiteet tekkis. Näiteks Jõgevamaal on töötus 4,8 protsenti, Ida-Virumaal on 12 protsenti. Ja on eriskummaline väita, et Jõgevamaa vajab õiglase ülemineku fondi raha sellise töötusemäära puhul. Nii et me peame seda vaatama: et oleks seal 30 protsenti omafinanseerimist, et saaks need asjad lahendatud, et oleks korralik plaan, kuidas edasi minna. Ja mina küll ei takerduks selle külge, et me jääme nüüd kaevandama põlevkivi veel, ma ei tea, 150 aastat.“   

Saates räägiti samuti sellest, et EL liikmesriigid jõudsid Ülemkogul kokkuleppele pikaajalises eelarveraamistikus aastateks 2021-27 ning Taastefondis Next
Generation EU, arutati, milliseks kujuneb EL eelarve hääletus Euroopa Parlamendis. Põgusalt oli juttu ka Sahharovi mõttevabaduse auhinna andmisest Valgevene opositsioonile, Brexiti majanduslepest ja sellest, kas EP on valmis kogunema aastavahetuse eel veel erakorraliselt, et lepe ratifitseerida.

“Reporteritunnis” osalesid ka EP liikmed Andrus Ansip, Marina
Kaljurand ja Riho Terras.