“Euroopa Komisjon ei toeta paraku ametiühingute lähenemist, et miinimumpalk peaks olema 50% keskmisest palgast,” ütles Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom. „Inimesed elavad Euroopas palgaga, mis ei täida nende vajadusi ja ei anna neile väärikat elatustaset.“ Euroopa alampalgast, Komisjoni eelnõust ja veebikonverentsist "Euroopa alampalk: pro ja contra", mille korraldas Yana Toomi büroo, kirjutab ajaleht "Pealinn".
Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval direktiiviettepaneku, mis aitaks tõsta Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides miinimumpalga taset ning suurendada töötajate võimalusi saada miinimumpalka.
Direktiiv ei kohustaks liikmesriike kehtestama seadusega miinimumpalka ega näe ette miinimumpalga taset. Küll aga looks see raamistiku, mis võimaldaks vähendada palkade ebavõrdsust, säilitada sisenõudlust ja motiveerida inimesi töötama. Samuti võib see aidata vähendada soolist palgalõhet, sest miinimumpalga teenijate seas on rohkem naisi kui mehi, teatas Euroopa Komisjon.
Toomi sõnul oodati Euroopa Komisjonilt konkreetset ettepanekut, mida paraku ei tulnud. “Alampalk Euroopa Liidus peab olema vähemalt 60% mediaanpalgast ja 50% keskmisest palgast. Eesti jaoks tähendaks see alampalga tõusu rohkem kui saja euro võrra,” lisas Toom.
Leidub nii neid, kes on regulatsiooni poolt, kui ka neid, kes on vastu. “Mina olen poolt, sealjuures pakuvad mulle huvi mõlema poole argumendid,” ütles Toom, kes tellis Eesti inimeste arvamuse selgitamiseks ka samateemalise sotsioloogilise küsitluse.
Toomi sõnul on alampalk nii probleem kui ka lahendus. Töötavate vaeste osakaal Euroopas on aga väga suur. „Inimesed elavad Euroopas palgaga, mis ei täida nende vajadusi ja ei anna neile väärikat elatustaset. See on osa Euroopa majandusest, mida saab ainult sisenõudluse kaudu parandada. See tähendab, et inimesed, kes on vaesed, ei investeeri oma raha kuhugi edasi, vaid lähevad sellega poodi ja aitavad seeläbi majandust käivitada,“ lisas Toom.
Tanel Kiik: pean alampalga küsimuse käsitlemist oluliseks
Sotsiaalminister Tanel Kiik peab oluliseks, et Euroopa Liidu tasandil alampalga küsimust käsitletakse. “Pean positiivseks, et Euroopa Komisjon on selle algatusega välja tulnud. Isegi kui Eesti ei toeta põhimõtet, et Euroopa Liit hakkab alampalka määrama, siis peame positiivseks seda, et sotsiaalseid ja töövaldkondade teemasid tuuakse Euroopa tasandil aina enam fookusesse,” ütles sotsiaalminister, et sellest võidavad madalama elatustasemega riigid nagu Eesti.
Ministri sõnul on riigi roll võrdsust ühiskonnas suurendada, olgu see siis läbi palga- või maksupoliitika või kolmepoolsete läbirääkimiste, kuid oluline on kaasata mõlemat tööturu poolt. “Riigi jaoks peavad olema nad võrdsed partnerid. Minu isiklik kalduvus on alati toetada nõrgemat osapoolt, kelleks üldjuhul on töötaja,” lisas Kiik.
Kiige sõnul on alampalga tõus olnud märgatav. „Eelmise valitsuse ajal tehtud maksuvaba tulu reform toetas tugevalt madalapalgalisi. Lisaks tõstsid tööandjad ja ametiühingud omavaheliste läbirääkimiste tulemusena alampalka,“ ütles Kiik.
Ametiühingute Keskliidu direktor Peep Petersoni sõnul andis Eestis enam kui 12 aastat võimul olnud valitsus ametiühingutele tagasilöögi, kuid sellest on viimase paari aasta jooksul üle saadud. “Enam kui 12 aastat oli meil võimul valitsus, mis arvas, et kõiki asju peab tegema teistmoodi kui Euroopas ja rõhutas, et mitte mingil juhul ei tohi ametiühinguid tuppa lasta. See andis väga olulise tagasilöögi, aga oleme sellest üle tulnud,“ ütles Peterson.
Petersoni sõnul on kolmepoolne dialoog taastatud ning kokku on lepitud olulisi muudatusi, mis on saanud ka seadusteks. „Meil on tulemas ka eelnõu selle kohta, kuidas laiendatud läbirääkimised võiksid esile tõusta. See on see, kuidas me Põhjamaad Eestimaale toome,“ lisas Peterson.
Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esindaja Sandre Vaikma ütles, et alampalk on töötajate jaoks väga oluline tagatis, mis aitab vähendada palgavaesust ning toetab õiglasemat palgapoliitikat.
„Ühiskonnale laiemas mõttes tähendab ta ausamat konkurentsi ning läbipaistvamaid töötingimusi,“ sõnas ta ning lisas, et Euroopa alampalk väärib toetust kui põhimõte, mis näeb ette ühtset lähenemist alampalgale, kuid see ei saa asendada palgaläbirääkimisi.
Arto Aas: alampalga kiire tõus toob ümbrikupalga
Eesti tööandjate keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul võib alampalga Euroopa Liidu ülene tõstmine tekitada tööpuudust ning tõsta makse. Kuigi alampalk peab kasvama, siis peaks see tööandjate hinnangul jääma liikmesriikide pädevusse ning oma kokkulepped peaksid tegema ametiühingud ja tööandjad. “See on turule ja inimestele lähemal,” ütles Aas.
Aasa sõnul pole Eestis olukord sugugi halb. “Alampalk on pikka aega kehtinud(Eestis kehtib alampalk aastast 1994). See on kasvanud oluliselt kiiremini kui keskmine palk ja oleme tänavu jõudnud hetkesse, kus alampalk on juba netos 47% keskmisest,” ütles Aas.
Aasa sõnul on tööandjate keskliidu põhisõnum, et kasv peab olema jätkusuutlik ja seotud tootlikkuse kasvuga. “Muidu on see lühiajaline rõõm, aga selle majanduslik hind on kõrge,” ütles Aas, et see võib väljenduda ka ümbrikupalkades. “Eestis on maksudistsipliin läinud paremaks, aga näeme, et kohe kui kuskil vinti üle keeratakse, siis tulevad ümbrikupalgad tagasi,” lisas Aas.
Peamise riskina näeb Aas Euroopa Liidu poolt reguleeritud alampalgas tööpuuduse kasvu. “Inimesed kaotavad töö ja seda seost alampalga ja tööpuuduse vahel kinnitab nii teooria kui praktika. Neid näiteid on ka Euroopast. Sloveenias tõsteti alampalka kiiresti ja pikaajaline tööpuudus kasvas jõudsalt,” ütles Aas.
Aasa sõnul ei ole vaesusriskis inimesed “Kalamaja hipid”, kes saavad töökohti valida, vaid jutt käib väga tundlikust inimrühmast, kes jäävad töökohta kaotades elu hammasrataste vahele. “Need on inimesed, kel on ka kehvem haridustase, neil on keeruline ümber õppida ja uut tasulist töökohta leida,” lisas ta.
Peep Petersoni sõnul toimus alampalga tõstmine Sloveenias vahetult enne finantskriisi ja pikaajaline töötus kasvas sel ajal Eestis täpselt samamoodi, kuigi alampalk jäi meil sel perioodil madalaks. Petersoni sõnul oleks praegu võimalik töötajatele kohe 150 eurot alampalka juurde maksta.
Alampalga tõusul on mõju nii toetustele kui hindadele
Alampalga tõstmisega tekib küsimus, kui palju toob see kaasa hindade ja teiste valdkondade kallinemise. Sotsiaalministri sõnul avaldab see mingil määral mõju nii toetustele ja hüvitistele kui ka lasteaiakoha maksumustele. “See sõltub ka sellest, mis hakkaksid kohalikud omavalitsused tegema, sest neil on õigus siduda teatud toetusi alampalgaga, aga neil on võimalus ka neid lahti siduda,” ütles Kiik.
Peep Petersoni hinnangul ei peaks lasteaiatasud olema nii vahetult seotud alampalgaga ning ka elatiste arvutamise valem on katki ning vajaks tähelepanu. “See peab olema nii isasid kui ka emasid toetav elatisesüsteem,“ lisas Peterson.
Arto Aasa sõnul mõjutab alampalga tõstmine loomulikult hindasid, toetusid ja kulusid, kaudselt ka riigikogu liikmete ja ministrite palka. “Sellest loogikast peab aru saama, et kui ettevõtja peab alampalka palju tõstma, siis see kandub üle hindadesse. Saame kallimad teenused ja tooted,” lisas Aas.
Eesti inimesed eelistavad alampalga tõusu toetustele
Uuringu järgi arvab 66% inimestest, et Eestis peaks alampalk kindlasti kehtima. 27% arvab, et pigem peaks kehtima ning nende osakaal on väike, kes ei osanud arvamust kujundada. Samuti selgus uuringust, et Eesti inimesed eelistavad alampalga suurendamist toimetulekutoetustele, mis kompenseeriks madala palga.
Umbes 70% eesti elanikest nõustub väitega, et alampalk tuleks kehtestada kõikides Euroopa Liidu liikides. Suurem osa aga arvab, et alampalga peaksid omavahel kokku leppima iga riigi ametiühingute tööandjate esindajad.
Üle poolte vastajatest arvab, et inimeste sissetulekute ja tarbimisvõimaluste suurendamine on riigi ülesanne. Umbes kümnendik vastajatest arvab, et see on Euroopa Liidu ülesanne. Neid, kes arvavad, et see on inimese enda ülesanne on kõigest viiendik.
Tulemused näitavad, et juhid ja ettevõtjad kalduvad alampalga ideed vähem toetama, samas kontori- ja teenindustöötajad ning töölised toetavad seda rohkem. See on ka loomulik, sest kui juhid ja ettevõtjad näevad alampalga kerkimises kuluartiklit, siis paljudele töötajatele tähendab see suuremat sissetulekut.
Mitte-eestlaste hulgas on märgatavamalt tugevam ootus, et Euroopa Liit teeb midagi heaolu suurendamise ning ebavõrdsuse vähendamise nimel. Eestlaste hulgas on tugevam toetus ametiühingutele ja ka individualistlikutele ning liberaalsetele ideedele.