Põlevkivienergeetika hääbumine on suur probleem Ida-Virumaale, kus sektor annab kaudselt tööd 14 000 inimesele. Kuna rohepööre on suunatud ka fossiilkütusest sõltuvate piirkondade abistamiseks, peaks Eesti Ida-Viru arenguks saama õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot. "Õiglase ülemineku fond kasvab viimasel ajal ja kui õnnestub see seitsmeaastane eelarve vastu võtta, siis sinna ikka tuleb meeletult raha. Valitsus peab aasta lõpuks tulema välja selge plaaniga, mida Ida-Virumaal tehakse. Ma ise veetsin Ida-Virumaal augustikuus kaks nädalat, kohtusin iga päev ettevõtjatega ja lihtsalt silm põleb inimestel - oi, me hakkame prügi põletama, me teeme sellest elektrit, me ei lase CO2 ja nii edasi," rääkis ERR-le Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.
Euroopa on saaste vähendamises maailmas esirinnas, kuigi näiteks pooled liikmesriigid on praegu hädas veel 2020. aasta eesmärgi täitmisega.
"Üleeile oli meil siin Brüsselis 33 kraadi, mis ei ole päris normaalne septembri keskpaigaks. See on probleem ja sellega tuleb tegeleda. Teine asi, et kui sellega tegeleb ainult Euroopa Liit, siis sellest muidugi ei piisa. See ambitsioonikas plaan, et meie oleme lipulaev ja teised tulgu järgi, no nad väga ei tule, olgem ausad," tõdes Toom.
Euroopa Komisjon koostab rohepöördeks üksikasjalikud ettepanekuid järgmise aasta juuniks.