"Presidendi kõne oli siiras nagu alati. See on kahtlemata pluss. Mulle meeldis ka see, et president üritas arutleda, millisel määral ja kuivõrd õigustatult koroonakriis vähendab meie õigusi ja vabadusi. Igati aktuaalne, kusjuures igalpool maailmas," vahendas Õhtuleht Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi sõnu.
"See, et kõlas kriitika valitsuse kohta, oli ootuspärane - ei tulegi meelde ühtegi Kaljulaidi kõnet, kus seda poleks.
Millega ei saa nõus olla, on väide, et enne valitsuse ametisse astumist olime kõik võrdselt koheldud ja hoitud. Sellele, muuseas, vaidles briljantselt vastu Sveta Grigorjeva, kes võttis sõna peale presidenti.
Võib ju tsiteerida Lennart Merit: "Eestis vihati endisi võimukandjaid, kuid see viha ei olnud suunatud vene rahva ja kultuuri, vaid totalitaarse võimu vastu", aga need, kelle emakeeleks on vene keel, teavad väga hästi, mida tähendab olla Eestis venekeelse lapse vanem või halli passi omanik. Ja seni, kuni Eesti riigipea ei suuda olla piisavalt avatud ja suuremeelne, et tunnistada tehtud vigu, jäävad tema sõnad suurele osale Eesti ühiskonnast lihtsalt järjekordseks kõneks omadele. Kelle hulka nemad ei kuulu.
Just niisugune vigu eitav soovmõtlemine toobki kaasa meelsuse, mis soodustab EKRE taoliste jõudude esilekerkimist ja mille pärast president nüüd oma siiras pöördumises muret väljendab."