"Ma arvan, et Lukašenko surub need meeleavaldused maha, ilmselt vabastab inimesed, kes praegu võeti kinni, ja kõik läheb oma rada edasi. Kuid tema positsioon kahaneb iga aastaga ja kahaneb veelgi. Aga vaevalt ta hakkab verd valama selle nimel, et võimule jääda. Ma ei usu,“ selline oli Valgevene sündmuste prognoos, mida 11. augustil Vikerraadio saates Uudis+ avaldas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.
Kas vastasseis Valgevenes muutub veelgi jõulisemaks ja me näeme uusi inimohvreid, küsis saatejuht. „Isiklikult arvan,et kõik jõustruktuurid on kahtlemata Lukašenko poole peal, ei ole mingit märki, et keegi oleks poolt muutmas, arvan, et see asi vaibub suhteliselt lähitulevikus.“
Mis puutub valimiste tulemustesse, siis arvas Toom, et see on praegu usu küsimus – kes mida usub: „Mina isiklikult usun, et tegelikult valimised võitis Lukašenko, küll mitte nii suure toetusega, aga 50% pluss. Lukašenko on seal juba ligi 30 aastat ja tema maailmapilti sellised valimised, kus osaleb opositsioon, vist ikka väga ei mahu. Kuid see on esimene kord, kus Valgevene opositsioon suutis kokku leppida mingis ühises kandidaadis. Aga see, et ta võis võita valimised, on välistatud.“
Kas te saate aru, mis viimase kuu jooksul Valgevenes toimus? “Esiteks, ma ei piiritleks seda viimase kuuga. Tuletagem meelde, et Lukašenko vaatamata sellele, mida me temast täna loeme ja arvame, ei ole näiteks tunnustanud Krimmi annekteerimist 2014 ja see ongi põhjus, miks just Minskis lepiti kokku kurikuulsad Minski kokkuleped. Selles mõttes Lukašenko pole kunagi olnud Kremli käsilane. Tõsi küll Valgevene majandus ei oleks konkurentsivõimeline, kui suurettevõted töötaksid gaasil, mida müüakse maailmaturu hinnaga, mitte Venemaa siseturu hinnaga. Nii et selles mõttes Lukašenko on muidugi pantvang. Ta mängis ennast nurka teatavasti, sest kui me vaatame kaarti, siis näeme ju, et Valgevene on see järgmine riik, mis oleks loogiline Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Mis muidugi ei sobi Venemaale ja Lukašenko pidevalt blackmailis Putinit ja selles mõttes suhted head ei ole, aga ta on väga pragmaatiline inimene.“
Euroopa võimaliku reaktsiooni kohta sõnas Toom: „See pole esimene kord. Aastal 2010 oli Valgevenes umbes sama pilt ja olid sanktsioonid peale aastat 2004, mida aastal 2015 omakorda leevendati sellepärast, et Lukašenkol jagus tervet mõistust vabastada poliitvangid. Nii et tegelikult ei näe sellel asjal suurt perspektiivi, sest - olgem ausad - Euroopa Liidu vaatevinklist parimat riigijuhti Valgevenele võtta ei ole.
Diktaatoritel ongi see probleem, et nad suretavad välja enda ümber kõikvõimalikku konkurentsi, nii et järglast seal ei tule.“
Saatejuht: „See tähendab seda, et ta peab lõpuni välja pingutama, sest tal ei ole mitte midagi kaotada – kui ta ei oleks võimul, siis oleks kas vanglas või teda ootaks kõikvõimalikud repressioonid ükskõik millisel tasandil.“ Yana Toom: „Ma küll ei tea, miks ta peaks vanglas ennast leidma, sest minu teada mingite inimvastaste kuritegudega pole ta hakkama saanud. See oli praegu puhas spekulatsioon. Ma pole selle inimesega tuttav ega pole temaga kunagi kohtunud, kuid nii palju, kui ma aru saan, riigijuhina on ta selline tubli kolhoosi esimees, aga probleem on selles, et suur osa tema rahvast ei taha enam kolhoosis elada. Kuigi need linnad, mis sõltuvad suurest tööstusest, on endiselt tema poolt. Aga inimeste arv, kes ei taha selles riigikorralduses elada, tõuseb ja hakkab tõusma ka edaspidi ja ka Lukašenko pole igavene.“
Kas me võime olla kindlad, et ühel hetkel Venemaa ei lähe sinna korda majja panema? “Ma ei usu, et see juhtub, sest suhted ei ole nii head. Arvan, et Lukašenko üritab mängida välja nii, et kuidagi jääda nii-öelda kahe suure vahel ikkagi enam-vähem võitjaks. Varem on tal see alati õnnestunud.“