„Vastab tõele, et iga liikmesriik otsustab ise, aga kui me võtame selle koroonaviiruse või eelmise põgenikekriisi, siis on väga selgelt näha, et igaüks Euroopa Liidus hakkab alati seisma enda eest, solidaarsus vajub ära, mis ei ole minu meelest mõistlik,“ arvas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom 11. märtsi Vikerraadio saates „Reporteritund“.
„Võtsite eile parlamendi debatil ka sõna, tõstatasite just sotsiaalse turvalisuse ja tagatiste teema, tõite esile madala sissetulekuga inimesed, kellele riik ütleb, et nad peavad koju karantiini jääma, mis on neile majanduslikult väga suur probleem. Kas Euroopa Liidu tasandil on üldse midagi võimalik selles vallas teha või on see ikkagi puhtalt rahvusriikide teha, kasvõi Eestis Jüri Ratase valitsuse teha,” päris saatejuht Arp Müller.
“Jah, meil on olemas subsidiaarsuse põhimõte, mida mina näiteks südamest vihkan,“ ütles Yana Toom. „Arvan, et nendes asjades meil võiks olla rohkem tsentraliseeritust, siis võib-olla oleksid asjad paremini lahendatud.“
Toom mainis, et 12. märtsil saab täis 100 päeva Ursula von der Leyeni Euroopa Komisjonist. “Ja tegelikult ta pidi homme plenaaristungil ette kandma seda, kuidas hakkab nägema välja õiglane üleeuroopalik miinimumpalk ja kõik need sotsiaalsed asjad, mida me jälle praegu teha ei saa, kuna parlament sisuliselt ei tööta. Eilne debatt oli muidugi tore asi, kuid parlamendi peamine töö on hääletamine, mis jäeti ära.
Aga ma usun, et see on tehtav küll (sotsiaalse turvalisuse ja tagatiste vallas. - Büroo). Aga vajab muidugi poliitilist voli ja seda, et me peame mingisugused õppetunnid omandama. Loodan, et lähikuudel saame koroonaviirusest jagu. Aga peame vaatama sotsiaalsele süsteemile otse näkku ja tuvastama, kus on need nõrgad kohad ja pudelikaelad, mille kaudu see asi levib kasvõi väikesesse turvalisse Eestisse.
Kui selline lockdown oleks juhtunud Eestis, oleks vist võimalik digitaalselt hääletada. Siin ei ole selle peale keegi isegi mõelnud. Nüüd nad räägivad, et hakkavad seda välja töötama, mis võtab aega piki kuid kui mitte aastaid, teades kohalikku bürokraatiat.“
Kuid Toomi sõnul see, et töö Europarlamendis on peatatud, päris tõele siiski ei vasta: „Mul on näiteks praegu kaks variraportit, mida me ajame kirjaliku protseduurina, pluss kaevasin oma sahtlitest välja kõik pooleli jäänud kirjad ja nüüd jõuan võib-olla mõne päevaga nad korda ajada.“
Saatejuht tõstatas tehisintellekti teema ning mainis, kuidas Hiina ja Venemaa kasutavad tehisintellekti tehnoloogiaid koroonaviirusesse nakatanute tuvastamisel. „Kas koroonaviiruse vastases võitluses võiks ka Euroopa Liidus olla suurem roll tehisintellekti tehnoloogiatel? Vist isegi lekkis mingi mustand, et Euroopa Komisjon võib seada näotuvastustehnoloogiatele Euroliidus 5-aastase moratooriumi,“ sõnas Arp Müller.
Yana Toom: „Te tõite kaks näidet – Hiina ja Venemaa, kus tõesti, eriti Hiinas, ollakse sellega väga edukad. Nad filmivad kuskil seljast mingit varast ja see on veerand tunni pärast juba politseijaoskonnas. Aga kas me tahame sellistes demokraatiates elada? Ega vist ei taha. Nii et ma usun, et moratooriumi jutt on suhteliselt õige. Ma ei ole päris nõus sellega, et me oleme maha jäänud. Tegelikult ei ole. Tehisintellekt on inimtehtud ja küsimus ongi selles, et kuidas saavutada balanss, et me tunneksime, et oleme kaitstud, et riik ei roni meie magamistuppa. Ja me oleme ees just selles, kuidas luua usaldust tehisintellekti vastu. Tulevikus, kui me kõik oleme tehisintellekti küüsis nii või naa, kui suudame seda liini jätkata, siis oleme Euroopa Liidus number üks, sest meie kodanikud ei karda tehisintellekti ja meie tehisintellekt ei tee nendele ka liiga.
Komisjon arvas kuskil kabinetis, et võtab aega, arutab asja. Kui see paber jõuab parlamenti, me ei tea, kuidas moratoorium välja näeb, siis me võtame ka sõna. Ja siis ta läheb veel Euroopa Liidu Nõukogusse, kus seda arutavad 27 liikmesriiki. Me oleme aeglased. Aga asi on selles, et kogu inimõiguste korpus digitaliseerimise valdkonnas vajab revideerimist, ja probleem on selles, kuidas hoida balanssi inimõiguste ja selle vahel, et telefon ronib isiklikku ellu ja rikub õigusi. Ja me oleme ainukesed maailmas, kes sellega tegelikult tegeleb.“
Saates räägiti samuti EL-i eelarvest 2021-2027 ja umbe jooksnud eelarve kõnelustest: kas 1% Euroopa Liidu SKT-st või 1,3%? “Tegelikult mina võtsin seda niimoodi, et see Euroopa Parlamendi 1,3% - keegi ei looda seda saada,“ arutles Yana Toom. „Aga see on see, millega tekitatakse läbirääkimistel manööverdamisruumi. Võtame näiteks Frontexi (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. - Büroo), mis on pidevalt alafinantseeritud. Euroopa Komisjoni ettepanek oli suurendada Frontexi eelarvet kolmekordselt. Siis tuleb välja Charles Michel, kes on Euroopa Nõukogu esimees, ja ütleb, et me kärbime Frontexi eelarvet 43% võrra. See on see, kuidas käitutakse läbirääkimistel n-ö tavaliselt. Aga praegu me kahjuks pole tavalises olukorras. Asjad oleks vaja kiiresti ära otsustada.“
Kuivõrd on Euroopa Parlament Euroopa Liidu eelarve kinnitamisel kummitempel?
“Kui me vaatame seda eelarvet luubiga, siis näeme, et on kärbitud põllumajandust, regionaalarengut ja kõik on lihtsalt pandud vasakust taskust paremasse. Selline väike trikitamine, mille poolt olla ei saa. Ametnikud tihtilugu arvavad, et me olemegi kummitempel, tegelikult ei ole alati,“ vastas Yana Toom.
„Reporteritunnis“ osalesid veel Euroopa Parlamendi saadikud Andrus Ansip, Marina Kaljurand ja Riho Terras.