Kolmapäeva, 15. jaanuari Vikerraadio saate „Reporteritund“ külalisteks olid Euroopa Parlamendi saadikud Yana Toom, Urmas Paet, Andrus Ansip, Sven Mikser ja Jaak Madison.
Teiste teemade hulgas arutati Euroopa tuleviku konverentsi, mida plaanitakse läbi viia kahe aasta kestel ning selle raames korraldada ka Euroopa Liidu kodanike arutelusid. Milleks on seda konverentsi vaja? „Mina olen föderalist,“ vastas Yana Toom. „Olen kahe käega föderaalse Euroopa poolt. Euroopa Liidu reforme on vaja. Toon ühe lihtsa näite: meil on niisugune tore asi nagu Sotsiaalõiguste sammas, seda tuleks rakendada liikmesriikides, et palgavaesuse probleemist lahti saada, et oleks adekvaatne miinimumpalk jne. Aga see ei ole tehtav. Meil on pühalehm - subsidiaarsuse põhimõte, iga riik teeb nii nagu peab vajalikuks. Meil on kaheksa liikmeseriiki, kus pole olemas sellist asja nagu minimaalne palk, ja mitte kõik neist on heaoluriigid, nt Rumeenias saab töötada nulli euro eest ja see on täitsa lubatud. Kusjuures Euroopa Liidu sotsiaalne lõhestatus on suur probleem ja julgeoleku risk. Sama välispoliitikaga. Miks me pidevalt jääme teistele alla? Sest otsime konsensust, kui teised reageerivad. Siin on, millest rääkida. Jaak Madison ütles, et see konverents on jututuba – jah, nii oli eelmine Euroopa konvent jututuba, aga sealt tuli välja Lissaboni leping, mis päris tugevalt muutis eelnevat Maastrichti lepingut. Vaatame, mis sellest konverentsist saab, aga olen väga positiivselt meelestatud.“
Teiseks teemaks oli Roheline lepe ning üks triljon eurot, mida Euroopa Komisjon kavatseb kulutada, et 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsust. „Me ei tea praegu, mida nad pakkuvad,“ ütles Yana Toom. „Me pole deitailset plaani lugenud. Teame kõik, et jutt käis näiteks sellest, et tuleb maksustada energiat, mida tuuakse väljaspoolt, riikidest, kus kvoote ei osteta. See peab olema terve suur plaan, aga eile oli suhteliselt lühike sõnavõtt, kõik väljendasid oma poliitilisi seisukohti... Eestlaste ülesanne on sealt võimalikult rohkem raha ära hammustada. Probleem on paraku ka meie eurosaadikute jaotuses komisjonides. See asi läheb vist kahe komisjoni kaudu, mis on Tööhõive- ja Sotsiaalkomisjon ja Regionaalarengukomisjon. Olen eestlastest Tööhõivekomisjonis ainukene liige, Regionaalarengu komisjonis meil pole kedagi. Aga eks me üritame. Praegu juba läheb kaklus sellel pinnal, kes saab rohkem raha. Peab tulema ka riiklik kaasfinantseerimine. See on kompleksne asi. Tähtis on ka see, mida tuleb teha siseriiklikult: kuidas Ida-Virumaa identiteeti muuta ja anda inimestele perspektiivitunne.“
NATO diskussiooni kohta ütles Yana Toom: “Väga selge, et kogu see arutelu elavnes tänu hr Trumpile. Viis aastat tagasi polnud mõeldav, et arutatakse, kas Euroopa peab oskama kaitsta end ilma Ameerikata. Alternatiivi NATOle ei olnud, kõik rääkisid, et Euroopa armee idee on ulme, seda pole vaja. Nüüd näeme, et on vaja küll. Jaak Madison ütles, et kui Eestit kohustatakse osta relvi Prantsusmaalt, mitte Ameerikast, tema on vastu. Aga miks me ei pea olema selle poolt, et Prantsusmaa relvatööstus raha teeniks? Ta on Euroopa Liidu liikmesriik nagu meiegi. See on meie kõigi majanduskasv. Sisuliselt ostame praegu relvi USAst ja toetame nende majandust, aga samal ajal on nemad meiega kaubandussõjas. Siin on vähemalt arutelukoht. On tõsi, et USA on meie suurim liitlane, aga EL on ka USA suurim liitlane. See, kuidas nemad meiega käituvad, ei ole normaalne.“
Viimaseks arutelu teemaks olid uue Euroopa Liidu eesistuja Horvaatia prioriteetid, milliste hulgas on ka Euroopa demograafilised probleemid. „Ma ei ole siin väga optimistlik ja ei usu, et saab Horvaatia eesistumise pooleaastaga kuidagi demograafilist probleemi Euroopa Liidus lahendada,“ kahtles Yana Toom. „Jah, meil on vananev ühiskond, see paratamatult aeglustab meie majanduskasvu. On liikmseriigid, mis tegelevad selle probleemiga päris hästi, kuigi need liikmesriigid juhtumisi ei kuulu meie lemmikute hulka. Nt Orbanil on ilus süsteem paika pandud: peale kolmadat last noor pere ei pea tagastama oma laenu, peale neljandat last vabastatakse naine igaveseks tulumaksust. Ursula von der Leyenil on ka suur kogemus selles osas, ta suutis kümne aastaga märgatavalt tõsta Saksamaa iivet. Seda probleemi tuleb loomulikult lahendada.“
„Reporteritunni“ saatejuht oli Arp Müller. Kuulake saadet SIIN.
Фото: Mirko Ojakivi/ERR