Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom vastas Vikerraadio küsimustele. Erilist tähelepanu pöörati fraktsioonile, kuhu kuulub Toom, ning Eesti jaoks olulisematele teemadele.
Saatejuht: eile tuli pressiteade,et ALDE fraktsioonil, kuhu EP eelmises koosseisus kuulusite ka teie, on nüüd uus nimi – Renew Europe. Pakuks eesti keeles – Uuenda Euroopat. Endises nimetuses sõna “liberaalne” ei meeldinud prantslastele, kes arvavad, et Prantsusmaal see tähistab südametut röövkapitalismi, mis peletab kõik inimesed eemale. Yana Toom, kuidas teie suhtute sellesse, et liberaalsed väärtused teie parlamendi rühma nimes enam ei kajastu ja ALDEst sai Renew Europe?
Yana Toom: halvasti suhtun. Ma arvan, et poliitika on ikkagi asi, mis on otseselt seotud maailmavaatega, ja ma ei näe mingit põhjust, miks me peame häbenema seda, et oleme liberaalid. Aga läks nagu läks. Ja ausalt öeldes nendest nimedest, mis olid meil laua peal, see on vast kõige parem valik.
Saatejuht: kuidas seletada Ida-Virumaa kaevuritele, mis see Renew Europe on? Yana Toom: Vene keeles pigem ikka „обновление.” Heaolu riigi puhul see sõnum on palju tugevam, kui Eesti, Läti, Leedu, Poola puhul. Aga teeme tööd, vaatame.
Saatejuht: portaal Euractiv on vahendanud, et En Marche parlamendi rühma liider Nathalie Loiseau olevat solvanud kolmapäeval ajakirjanikega kohtudes peaaegu kõiki. Väidetavalt ta nimetas Guy Verhofstadt i frustreerunud isiksuseks ja valimised võitnud Euroopa Rahvapartei kandidaati Euroopa Komisjoni presidendi kohale Manfred Weber it ektoplasmaks. Mis teil fraktsioonis toimub ja millised on need suhted 21-liikmelise Prantsusmaa En Marche delegatsiooniga?
Yana Toom: me oleme sisemiselt tagajalgadel, sest mis oli selle fraktsiooni suur eelis, see oli laitmatu viisakus. Mitte kunagi pole selliseid asju varem juhtunud ALDE fraktsioonis. Isegi siis, kui keegi Yana Toom läks Süüriasse, mis ei meeldinud väga paljudele minu kolleegidele, mitte keegi ei lubanud endale sellist sõnapruuki. See on midagi uut meile, kuigi Nathalie saatis laiali kirja, et pole seda rääkinud, et ta sõnu väänati. No ei ole väga usutav. See on tüüpiline selline EKRE või siis parempoolsete retoorika – et meedia on müüdav ja mida veel. Aga vaatame, kuidas asjad arenevad.
Saatejuht: eelmise koosseisu teie fraktsioonis oli 68 inimest, nüüd on umbes 110. Milline mõju on 21-le Macroni En Marche liikumise saadikule?
Yana Toom: elu näitab, mis see mõju on. Järgmisel nädalal hakkavad toimuma grupi liidri valimised. Guy Verhofstadt enam ei kandideeri. Tundub, et meil on neli kandidaati. Vanade fraktsiooni liikmete seas on ikkagi arusaam, et see ei peaks olema uustulnukas, sest me tahaksime säilitada vana ALDE õhkkonna vaatamata sellele, et meil olid vahel väga tigedad arutelud.
Saatejuht: kas on mingi šanss, et YanaToom liitub mingi muu fraktsiooniga?
Yana Toom: hetkel pean ütlema, et need arengud, mis on fraktsioonis täna, mulle ei meeldi. Mitte ainult sellepärast, et on mingi sisekliima muutus. Minu jaoks alati soleeris see, et fraktsioon on väike, sest väikses fraktsioonis sul on lihtsalt rohkem võimalusi teha tööd, lühem järjekord on selleks, et saada endale mingi raport või variraport. Suuremas fraktsioonis muutub kahtlemata juhtimisstruktuur, suuremat fraktsiooni on raskem koos hoida. Aga vaatame, mis päeva lõpuks laual on. Ma ei saa enam ise valikut langetada, pean pidama läbirääkimisi oma erakonnaga. Ei ole ju mõeldav, et üks erakonna poolt valitud saadik lihtsalt hüppab üle ja erakond loeb sellest ERR uudisteportaalis. Ühesõnaga praegu minu sisetunne räägib,et see ei ole päris see, aga võib-olla teisipäeval on pilt hoopis teistsugune.
Saatejuht: mis on olulisemad teemad just Eesti inimeste jaoks, kui me räägime järgmisest eelarveperioodist ja samuti aruteludest Euroopa Parlamendis, mis paratamatult ees seisavad?
Yana Toom: esimene on Brexit, teine kahtlemata põllumajandus, sest selline tunne on, et see ühtne põllumajanduspoliitika kuidagi lonkab, ning kolmandaks - õigusriigi põhimõtete järgimine.
Saatejuht: aga räägime kliimapoliitikast ja Ida-Virumaa energeetikutest. Kuidas te vastate valijatele, kui nad küsivad, miks te lasite Euroopa Liidu tasemel vastu võtta sellised regulatsioonid, mis teevad põlevkivielektri konkurentsivõimetuks ja kaotavad meie töökohti?
Yana Toom: vene keeles öeldakse „пока гром не грянет, мужик не перекрестится.“ Olen alati rääkinud, miks on Euroopa Parlamendi saadikul väga raske seleteda valijatele, mida me siin teeme. See tulemus, mis kahtlemata saabub, kui otsus on vastu võetud... Selle otsuse ja tulemuse vahel on seitse kuni kümme aastat. Ja see on täpselt see, mis juhtus kliimapoliitikaga. See direktiiv oli vastu võetud aastal 2010.
Ja minu jaoks on veel arusaamatu, kui suur osa Eesti Energia pingutustest oli suunatud sellele, et tagada inimestele normaalne elu, sissetulek ja sotsiaalsed garantiid. Mul on selline tunne, et inimfaktor jäi neil unarusse.
Saatejuht: kuidas te seletate, miks me Eestis ei ole midagi kuulnud Euroopa kaevurite ümberõpetamise programmist, miks need programmid ei jõua Eestisse?
Yana Toom: Euroopa Liidul on olemas Globaliseerimise fond, mille eesmärk on rahastada neid piirkondi, kus kaotatakse väga palju töökohti. See on see koht, kus saaks raha. Seda raha Eesti küsis üks kord. Enne seda pole küsitud, sest seal on omafinantseerimine30-40 protsenti ja ju siis Ansipi valitsus arvas, et seda pole vaja. Aga neid rahasid saab ka praegu Euroopa Liidult, usun, et neid ka küsitakse.
Kui rääkida ümberõpetamisest, siis olgem ausad, Eestis ei ole neid töökohti, kus sa saad töötada ilma selleta, et oskad eesti keelt. Ja see ongi kõige suurem Ida-Virumaa kaevurite või energeetikute probleem. Lõviosa neist ei valda eesti keelt. Nad ei saa minna isegi taksojuhiks mitte.