Mis toimub? Mullu avanes Narva ülejäänud Eestile, kui 24 000 inimest käis seal vaatamas tartlaste suvetükki "Kremli ööbikud". Nüüd on Narva taas sulgumas – viimase halva uudisena tõmbab sealse volikogu enamus pidurit piirilinna kandideerimisele Euroopa kultuuripealinnaks. Kui kaua Narva praegune võim vastu peab? Ida-Virumaa esinumbrid parlamendivalimistel, siseminister Katri Raik (SDE) ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) kohtusid pealinna kohvikus Narva. Ajakirjanik Toomas Sildam kuulas ja eriti ei sekkunud, kirjutab ERR.
Kohustuslik sissejuhatus. Mullu suve lõpuni juhtis Narva linna Keskerakond, kellel oli piirilinna volikogus enamus. Kui prokurör tõstis kaheksa keskerakondlasest linnavoliniku kohale korruptsiooni kahtlustuse, nõudis parteijuhist peaminister Jüri Ratas nende lahkumist volikogust. Volikogu enamuse juht Aleksei Voronov hakkas aga vastu ja linnavolinikud lahkusid hoopis Keskerakonnast, sama tegid paljud Narva linnale kuuluvate ettevõtete töötajad. Endised keskerakondlased moodustasid järgmiste kohalikele valimiste ootuses MTÜ Kodulinn Narva, ja kuna neile kuulub kontroll volikogu üle, siis takistavad nad näiteks Narva pürgimist Euroopa kultuuripealinnaks 2024. Yana Toom juhib praegu Keskerakonna jõupingutusi luua keskpartei Narva kontori varemetele tugev organisatsioon.
KR on Katri Raik ja YT on Yana Toom.
Kui mugavalt te end teineteise kõrval tunnete?
YT: Minu jaoks on küsimus, kas Katri Raik on sots, mina teda sinna punti päriselt ei paneks.
KR: Kuhu sa mu siis paneksid?
YT: No, sa oled pigem nende nimekirjas. Sots, ma arvan, on Katri jaoks liiga vasakpoolne.
KR: Igas parteis on oma väike isamaaline tiib, ka Keskerakonnas.
YT: Just, just, just.
KR: See ei ole halvasti öeldud. Teil esindab seda [Narva-Jõesuu volikogu esimees] Veikko Luhalaid, [riigikogu liige] Jaanus Karilaid, [Narva linnapea] Tarmo Tammiste.
YT: Tammiste kindlasti ei ole selles tiivas.
Läheme päristeema juurde. Mis teile kõigepealt meenub, kui kuulete sõna "Narva"?
YT: Narva. Narva on äge linn.
Aga Euroopa kultuuripealinna idee kukkus selles ägedas linnas läbi.
YT: Veel ei ole läbi kukkunud. Veel on õrn-õrn lootus, et annab midagi ära teha. Proovime.
Mul on seal väga hea meeskond tekkinud. Tulin reedel jaamas rongist maha, kaheksa inimest oli vastas. Nagu koju tuleks pärast vaheaega. Nii kihvt.
KR: Narva on mulle kodu. Aga esimesena tulevad meelde inimesed, kes kõnnivad mööda Tallinna maanteed Fama keskuse juures, erinevas vanuses, imelibedal kõnniteel, oma hädade ja muredega, oma Narva moodi riietusega.
Kas Narva on Eesti linn?
YT: Muidugi!
KR: Narva on linn Eestis. Seda ütleb iga Narva inimene. 24. veebruari hommikul oli Narva ka Eesti linn. Kui aastaid tagasi oli [iseseisvuspäeva] lipuheiskamine käputäie inimeste asi, siis see aeg on möödas – nüüd oli seal 300-400 inimest, meeleolu ülev, orkester, poistekoor.
Miks on Narvas nii palju jama?
YT: Te peate silmas ilmselt võimu jama, et kes seal võimul on? On teatud inimesed, kes viimased... kümme aastat kasutasid osavalt Keskerakonna kaubamärki. Kuigi nende pealikutel on suva, millise erakonna oma see on. See käib käsu peale: "Astute sisse! Astute välja!" Täpselt nii nagu inimesed hakkasid seal Keskerakonnast välja astuma – 35 Kreenholmi gümnaasiumi õpetajat, 60 inimest Narva Veest. Ühel päeval! Täitsid käsku.
Keskerakonnal on Narvas praegu raske aeg, organisatsiooni uuesti ülesehitamise periood, aga meie inimestel silm särab ja see on äge.
Mida te seal üles ehitate? Keskerakonna lipud on Narvas langenud.
YT: Ärge rääkige, vaatame valimiste pealt. Isegi proua Raik väidab, et Yana Toom võidab. Yana Toom on Keskerakonna liige. Kui Narva hääletab Keskerakonda, siis meie lipp ei ole langenud.
KR: Yana Toom on ennekõike kaubamärk, ütleme ausalt. Seal ei mõelda nii väga, et Yana Toom on Keskerakonna liige.
YT: Kui ma oleksin Reformierakonnast, poleks mind keegi valinud.
KR: Tegelikult on Narvas nõukogude ajast pärandiks saadud püramiidskeem, et kes kellele tööd annab, kuidas on inimesed omavahel seotud, milline on toitumisahel... Narva võimu küsimus on töökohtade ja raha küsimus.
Teie peaksite siseministrina praegu mures olema, sest – kuhu Keskerakonnast lahkunud Narva volikogu enamus nüüd vaatab?
KR: Vaatab ainult oma isiklike huvide suunas. Mida halvem ja segasem, seda parem – nii on selle võimu loosung. See võim tahab, et Narva oleks suletud süsteem, kus neile jääb viimane sõna. Kui Narva avaneb ülejäänud maailmale, hakkab nende võim kaduma. Mida suletum Narva, seda parem neile.
YT: Pean paraku nõustuma, kuigi kõlab vastikult. Inimesed, kes läksid Keskerakonnast ära, käivad nüüd kompamas, kas saaks tagasi tulla ja millistel tingimustel. Mina räägin alati, et see on personaalselt [Narva volikogu enamuse juhi, endise keskerakondlase] Aleksei Voronovi vastutus, teiste vastu mul mingit hammast ei ole, vaatame, kuidas edasi minna.
Aga siis tuleb jutt Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisest ja otsesõnu öeldakse "понаедут тартуские", "sõidavad siia sisse tartlased", meil neid vaja ei ole. Mulle ei meeldi kasutada sõna "geto", aga getot on kergem valitseda. Paljud inimesed ei valda [eesti] keelt, nad elavad oma inforuumis ja see, kes kontrollib inforuumi, kontrollib ka linna. Ega volikogu enamus anna asjata välja oma ajalehti, mida ajalehtedeks on patt nimetada. Aga see kinnitab neid võimule, jah.
Kultuuripealinna ei ole vaja neile mitte sellepärast, et ei meeldi [Narvale kui Euroopa kultuuripealinna kandidaadile taotlusprojekti koostada lubanud] Helen Sildna, vaid see muudaks olukorda linnas. Sinna tuleks siis uusi inimesi, tekiks rohujuure tasandil liikumine, nad [volikogus] kaotaksid võimu.
KR: Ja tuleks raha, mida nemad ei kontrolli. Mäletan sisekaitseakadeemia Narva kolledži rajamise algust ja sinna uue kaheksa rajaga ujula planeerimist, mida linn tahtis ise ehitada. Aga nüüd tuleb raha selleks läbi sisekaitseakadeemia, mis näitab ka riigi tasandil usaldamatust Narva võimu vastu.
YT: Kui valitsuskoalitsioonis lepiti kokku anda Narvale 400 000 eurot, siis küsiti kuhu selle paneme. Mõtlesin ja ütlesin, et andke uuele teatrikeskusele Vaba Lava. Mille peale härra Voronov sai muidugi väga pahaseks: "Oleks meile antud, küll me oleksime ise jaganud."
KR: Yana, aga Voronov ei ole päris üksi. Tal on ka oma lähikond.
YT: Proua Raik, aga kuhu nüüd jäi see kriminaalasi, millest kõik alguse sai? Kas see kunagi lõpuni ka jõuab? Kas [korruptsiooni] oli või ei olnud...
KR: Ootame, vaatame. Õiguskaitseorganid jahvatavad omas tempos, eks kevad või suvi toob arutust. Olen koos sinuga mures, kus see asi on.
YT: See algas [mullu] augustis. Tahaks lõpuks aru saada, mis seal oli.
KR: Absoluutselt nõus. Kõik me ootame lahendust ja selgust.
Oli see õige, et kui pool aastat tagasi tõusis korruptsioonikahtlustus Narva linnavolinike kohale, siis nõudis Keskerakond nende lahkumist volikogust?
YT: Mina hääletasin sellele [Keskerakonna] juhatuses vastu, sest leidsin, et kahtlustus on kahtlustus ja tuleb ära oodata, kas tuleb ka süüdistus. Aga ma jäin vähemusse ja siis läks nii nagu läks. Aga samas, läks ju hästi.
Mis seal hästi läks? Eesti riik kaotas mõju Narva linnavõimu üle.
YT: Ei vasta tõele. Mis tähendab kaotas võimu? Kas Narva ühineb homme Venemaaga? Muidugi mitte. See võim seal ei püsi. Kui isegi püsib kuni [kohalike valimisteni] 2021, siis lööme neid, aga võibolla isegi varem. Paljudele, kes on sealse võimupüramiidi osa, ei meeldi nende roll. Tean mitmeid linnavolinikke, kes on väga unhappy'id, õnnetud selle üle.
Tähendab, Yana Toom töötab praegu selle nimel, et Narva senine linnavõim kummuli pöörata?
YT: Ma ei ole üksinda, arvan, et proua Raik töötab sama asja nimel.
KR: Aga me mõlemad teame, et kui käid ja räägid Voronovi fraktsiooni liikmetega, siis tema traadita telefon töötab suurepäraselt, ta teab täpselt, mis kell, kus ja kellega sa lõunat sööd. Ja siis tuleb Voronov ja räägib need inimesed ümber.
YT: Ära demoniseeri teda. Kui Edgar Savisaar ei suutnud Keskerakonda põhja lasta, siis Voronov sellega küll hakkama ei saa, isegi mitte Narvas.
Oot-oot, Yana Toom, mis avaldus see nüüd oli?
YT: Edgar läks [kohalikel valimistel 2017] ju erakonna vastu kandideerima, oma nimekirjaga, seda me kõik teame. Teame ka seda, mis sellest välja tuli. Ja nüüd arvab Aleksei Valentinovitš Voronov, et tema on kõvem mees kui Edgar Savisaar. Kas see pole naljakas?
KR: Teda ei huvita ju riigikogu valimised, tema mängib oma mängu.
Kaitri Raik, kas oli õige, et kahtluse alla sattunud linnavolinikelt nõuti volikogust lahkumist?
KR: Mina olin toona härra Voronovi ja tema seltskonna suurim advokaat, kuna alustasin iga intervjuud jutuga, et kahtlustus ei ole süüdistus ja süüdistus ei ole veel kohtuotsus.
Tagantjärgi on see vapustus olnud siiski hea. Tänaseks on kõigile selge, et mingi seltskond kasutas halvasti Keskerakonna frantsiisi ja kokkuvõttes tuleb öelda, et [Keskerakonna esimees] Jüri Ratas tegi õige sammu [nõudes nende lahkumist volikogust].
YT: Olgem ausad, nad osutusid sinna valituteks ja said päris korraliku häältesaagi tänu sellele, et olid Keskerakonna nimekirjas. Kui nad tulevad praegu välja oma MTÜ-ga Kodulinn Narva, siis eks vaatame, kuidas neil läheb, väga optimistlik ma ei oleks.
KR: Volikogu juhtivast fraktsioonist on kaks kolmandikku linna palgal ja neist pooled on linna asutuste juhid. Me ju näeme tavaliste inimeste hirmu töö ja positsiooni pärast, ka umbes nii, et kui ma tema poolt hääletan, jääb mulle töökoht alles. Narva inimesed ise peavad muutuma.
Võim Narvas muutub hiljemalt aastal 2021, pärast järgmisi kohalikke valimisi?
YT: Tegelikult arvan, et ehk isegi varem. Aga jah, hiljemalt 2021.
KR: Sellega olen ma nõus, et 2021 tuleb [kohalikel valimistel Narvas] välja panna kolm-neli elujõulist nimekirja. Uue koalitsiooni üle ei saa otsustada kaks kuud enne valimisi, selleks tuleb tööd teha juba praegu. Et kõik oleks selge: mina tahan saada Narva linnapeaks.
YT: Igal asjal oma aeg.
Kas sotsid ja Keskerakond panevad seljad kokku, et Narvas uus võim teha?
YT: Mina paneksin küll hea meelega, võtaksin ka Eesti 200 punti.
KR: Mina ei tea, kes kolmas või neljas võiks olla, aga sotsidel ja Keskerakonnal on Narvas kindlasti kandepinda.
Milline on Narva tulevik? Kunagi ühel nõupidamisel olevat räägitud sellest linnast kui kiiresti hääbuvast täpikesest Eesti kaardil...
YT: Kunagi 90-ndate keskpaigas toimunud siseministeeriumis tõesti nõupidamine, kus Eesti kaardil oli Narva kohal väike täpp ja räägiti, et selle elanikkond pidi varsti olema vaid 30 000, kes peamiselt teenindab piiri. Mitmete arvates see ongi siht, kuhu Narva võim praegu liigub. Teen valimiskampaaniat ka tänavatel ja kui seal inimestega suhtled, siis nad kiruvad kohalikku võimu päris palju.
KR: Aga mis puudutab kultuuripealinna, mille päästmisesse Yana veel usub, siis mina arvan, et liiga vähe on aega jäänud, nii raha kui ka inimeste leidmiseks. 1. augustiks peab ju plaan laual olema.
YT: Oletame, et homme leiame selle raha. Ettevõtjatelt, väga lihtne. Raha on leitav. Volikogu enamuse ettekääne [loobuda Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisest] oli, et Narval ei ole raha. Nüüd aga ütleme volikogule, siin on teile 200 000 eurot, teeme ära. Mis on linnavõimu reaktsioon? Kui raha on, kas nad ütlevad ära? Ma ei usu.
KR: Mina jälle ei usu, et viie kuuga jõuab. Praegu ei ole kontseptsioonigi... Vaadates, kuidas Tartus on selleks mitu aastat tööd tehtud, oleks kahju, kui Narva hakkab viimasel hetkel midagi pusserdama, lõpuks kukub läbi ja jälle tekib metsik pettumus, et meie ei saanud hakkama ja meid ei armastata... Narva inimeste pettumus on mulle sellistel puhkudel alati valu teinud.
YT: Olin ka suhteliselt skeptiline, aga pärast viimast istumist koos kohalikega klubis Ro-Ro olen optimismi täis. Sest neil on selline hoog sees – teeme ära, teeme ära! Mina ei ole seda Narvas varem kohanud. Inimesed läksid põlema ja praegu nad veel põlevad, selle najal annab nüüd purjetada.
KR: Kuidas seda põlemist ära kasutada, on põhiküsimus. Olen nõus, et on inimesi, kes on end Narvaga sidunud, otsustanud lapsed seal suureks kasvatada, neil on teatud kogemus ja nad tahaksid suuri asju teha. Kuidas see seltskond hoida positiivsel lainel? Mina kardan veelkordset kukkumist, sest siis võivad ka viimased usu kaotada. Kas nad kannatavad veel kaks ja pool aastat [kuni järgmiste valimisteni]?
YT: Nad ei saa ju revolutsiooni tekitada ja põletada linnavalitsuse hoonet. Seda ei juhtu. Tänavale minek ei annaks midagi, seda me teame. Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise toetuseks korjati allkirju, anti need volikogule üle, seal lubati kolme kuu jooksul läbi vaadata.
Aga samas näen selgelt, kuidas Narvas on midagi muutumas, seestpoolt, päriselt. Seda pole varem olnud.
KR: Seda tulebki toetada. Võimalik, et kultuuripealinna projekti häda oli, et see tuli peente inimeste poolt Tallinnast, kes püüdsid tulla Narva kultuuri tooma. Toetame seda, mis seal sees on.
YT: Ma ei ole nõus, et narvalased tunnevad, et keegi tuli nende territooriumile. Üldse mitte. Seal oli väga hea koostöö narvalastega. Seal oli väga palju tehtud koostööd ka Peterburiga, kust oldi nõus tulema teatrite ja muusikutega [Narva kui Euroopa kultuuripealinna]. See oleks sildade ehitamise koht, piiril. Äge!
KR: Narva kultuuripealinna kontseptsioon saakski olla sild, mis ühendab. Venemaale nii lähedal, rohkem kultuurikontakte, kus Peterburi telg oleks üks kandev.
Aga laiemalt, milline on Narva tulevik?
KR: Tipphetkel elas Narvas 85 000 inimest, täna 30 000 vähem. Narva elanikest 32 protsenti on vanemad kui 60 aastat, noored lähevad ära, vanemad jäävad. Küsimus on uutes töökohtades, uut moodi hingamises.
Kust need uued töökohad tulevad?
KR: Mina ei ole nii optimistlik nagu on olnud president [Kersti Kaljulaid], et teeme Narvast väikese ja ilusa IT-linna. Narva vajab, et investeeritaks rohkem, et riik neid investeeringuid toetaks. Rohkem keskmise suurusega ettevõtlust, kus on korralikud palgad ja kus saavad tööd kohalikud kutseharidusega inimesed ja kuhu insenerid sõidavad sisse. Praegu aga on raske leida väljast inimesi, sest neil poleks kusagil elada. Nüüd vaadatakse suure lootusega sisekaitseakadeemia uuele 260-kohalisele ühiselamule ja mul on ajuti tunne, et need kohad on juba topelt täidetud.
YT: Mina ei ole nii pessimistlik, kui meil õnnestuks [Narvas] rajada IT-kolledž, mida on kogu Eestile väga vaja. Meie digiriigi kuvand ei vasta ammu tõele, oleme Euroopa Liidus oma digioskustega alles kohal number 9, kunagi olime esimesed, aga viie aastaga kukkusime kaheksa kohta. Mis pole ime, sest kes varem alustab, sellel ka varem mitmed asjad aeguvad. Siin on vaja hüppelist arengut hariduses ja see võiks tulla Narvast.
Muidugi on Ida-Virumaal halvasti, et ettevõtjad ei küsi EAS-i toetusi, sest nad ei tea, kuidas neid saab, ei oska pabereid täita, ei valda keelt... Seal tuleb taastada EAS-i esindus, kes võtaks ettevõtjatel käest kinni ja näitaks, kuidas seda kõike teha.
KR: IT-kolledži puhul on kaks varianti. Esiteks see, millesse mina ei usu, et paneme Tartu Ülikooli Narva kolledžisse veel kaks gruppi IT-d õppima ja samuti tehnikaülikooli Virumaa kolledžisse. Või siis räägime ikka päris asjast, rahvusvahelisest IT-akadeemiast, kuhu tullakse üle Euroopa ja üle maailma õppima.
YT: Oleks äge.
See on ettevõtja Indrek Neivelti idee – ehitada Narva linna Paul Kerese nimeline rahvusvaheline IT-akadeemia.
YT: Indrek Neivelt oli liiga optimistlik, lugesin kusagilt, et tema pakub 5000 tudengit. Ei ole vist tehtav.
KR: Saaks 1000-2000, aga kui oleme selleks valmis, siis ega ühtegi teist mõtet, mis Narva päästaks, ei ole seni tulnud. Ärme ütle kolledž, see tundub väike vidin, räägime tõesti Paul Kerese nimelisest rahvusvahelisest Narva IT-akadeemiast...
YT: Loobu peenhäälestusest, ütle parem kohe Narva IT-kuningriik. (Mõlemad naeravad)
KR: ... ja siis, ma usun, see päästab Narva.
Kas sa tead, kuidas Neivelt sellele ideele tuli? Ta jäi Peterburis lennukist maha, võttis takso, sõitis Ivangorodi, tuli jalgsi üle piiri ja võttis Narvast uue takso. Sattus tavalise Narva taksojuhi peale, kes kõigepealt sõitis ühte garaaži, ostis sealt sigaretid, siis teise garaaži, kust ostis bensiini. Teel Tallinna poole, kahe ja poole tunniga sai Neivelt aru, et Narva tuleb päästa. Kõik Eesti rikkamad inimesed peaksid Peterburis kord lennukist maha jääma...
YT: See oleks suur teene mitte ainult Narvale ja Ida-Virumaale, vaid kogu Eesti riigile. Vabandan, et kordan seda, mida ikka kahe viimase kuu jooksul, kui üks mu raport sai Euroopa Parlamendis heakskiidu: järgmise 25 aastaga kaob Euroopa Liidus 30 protsenti praegustest töökohtadest, põhjuseks digiareng ja uued oskused. Kui meie seda ei oska, siis meie jääme maha.
KR: Aga siis peame olema nõus, et selle projekti hind on vähemalt kolmandik Eesti idapiiri maksumusest. See tuleb teha korralik asi, et Narvat tõepoolest mõjutaks. On oht, et idee hakkab kahanema ja kahanema ning lõpuks on üks lisagrupp tudengeid Narva kolledžis.
Lugupeetud daamid, olete ju mõlemad koalitsioonis, üks sotsiaaldemokraatide, teine Keskerakonna pingil.
YT: Kas me peame ütleme, mis kuupäev täna on, härra Sildam? Ja millal on valimised? Praegu me veel ei tea, kus me pärast valimisi oleme. Narvas oleme kindlasti [koos sotsiaaldemokraatidega] vaimses koalitsioonis, aga kes on Stenbocki majas... Usun, et meie oleme. Aga vaatame.
Kas praegu on valitsuses Narva IT-akadeemia võimalikkusest räägitud?
KR: Minu teada suures ringis ei ole.
YT: See on meie erakonna valimisprogrammis, mis tähendab, et on läbi arvutatud, on tehtav ja raha on leitav.
KR: Sama on sotside Ida-Viru sõnumites.
YT: Seega, härra Sildam, on teil raske valik, kui valima lähete – kas sotsid või Kesk, kui te muidugi tahate IT-kuningriiki Narva. (Kõik naeravad)
Usute te tõesti, et Narva võiks tulla IT-akadeemia, et valitsus nõustuks andma ma ei tea mitukümmend miljonit eurot selleks?
YT: Ma ei taha seda öelda, aga pean ütlema: Narva heaolu on muu hulgas osa Eesti julgeolekust. Pole väga ammu, kui kümned ja kümned välisajakirjanikud käisid Narvas küsimas, millal tuleb seal järgmine Donbass.
Jah, nad küsisid "Is Narva next?", kas Narva on järgmine?
YT: Selle ümberpööramisest tuligi kultuuripealinna slogan – "Narva is next".
Ma ei väida, et seal midagi sellist [Donbassi laadset] hakkaks juhtuma, on miljon põhjust, miks see pole võimalik. Aga kui tahad investeerida ja guugeldad Narvat, siis mõtled, kas ikka lähed sinna, sest sealt tuleb kogu aeg halbu uudiseid. Ja sa ei lähe oma rahaga sinna.
Seega, muuta tuleb Narva imidžit.
KR: Siis peab see idee jääma suureks ja ilusaks, ühtegi teist ideed, mis Narva päästaks, ei ole keegi välja mõelnud, peale IT-akadeemia.
Ujute mõlemad väga osavalt vastusest kõrvale. Mina küsisin, kui tõenäoliseks te peate...
YT: 100 protsenti, päriselt.
... et valitsus ka annab selle raha?
YT: Ma ei kujuta ette, milline poliitiline jõud oleks sellele vastu.
KR: See raha oleks 80 miljoni euro ringis, põlve otsas [IT-akadeemiat] ei tee ja aega kuluks viis kuni seitse aastat. Siis peavad selle idee alla neelama tehnikaülikool ja Tartu ülikool.
Tahaksin näha tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo nägu, kui valitsus hakkab otsustama nende 80 miljoni eraldamist IT-kõrgkoolile.
KR: Siis selgubki, kas Narva on meile oluline, kas Narva on meile kallis. Või ei ole.
YT: Mina ei mõtleks praegu Aaviksoole, vaid poliitikutele, kes peavad otsuse langetama. Ja ma üritan leida ühte erakonda, kes ütleks, et nemad seda ei taha. Okay, EKRE jätame välja, sest kui keegi teeb EKRE-ga koalitsiooni, siis mind seal ei ole. Mina ei taha olla ei EKRE koalitsioonis ega EKRE riigis. Välistatud.
KR: Sotsid ja Keskerakond oleksid küll nõus Narva IT-akadeemia ehitamisega, teiste suhtes ei ole ma nii optimistlik nagu Yana. Veelkord, siis selgubki, kas Narva on meile tähtis.
YT: Ega me nii vaesed ka ei ole, raha meil on, lihtsalt eelarve kogu pott vajab revisjoni, korralikku läbi vaatamist.
Miks peaksid õppejõud Eestist ja välismaalt minema Narva elama?
KR ja YT (kooris): Sest see on kihvt linn.
YT: Kui me veel teeme neljarealise maantee ja lisame kiiremaid ronge...
KR: Praegu saab raudteed pidi Tallinnast Narva kahe tunniga ainult üks kord päevas.
Kust need tudengid sinna tekiksid?
KR: Narvast, Ida-Virumaalt, Eestist ja muidugi välistudengid. Mingi nipiga ei tee seda ainult meie üliõpilastega. Olen täitsa nõus, et meie IT-riigi imidž hakkab varsti kokku kukkuma. Praegu saab selle pealt veel minna edasi, mõne aasta pärast pole kuskile minna. IT-akadeemia tõmbaks järele kogu meie IT-teemat, see poleks ainult üks kool, oleks teene tervele Eestile.
YT: Olgem ausad, praegune IT-riigi kuvand on suuresti PR. Aga kuna oleme nii väikesed, saame kergesti hüppe edasi teha.
Kui kauaks jääb Narva ülejäänud Eestile eksootiliseks kohaks, kus suvel "Kremli ööbikuid" vaadata?
KR: Narva ja Ida-Virumaa on praegu nagu nn uus Eesti, kus ongi popp käia. Kogu Ida-Virumaa peab seda ära kasutama, sest eksootikat jagub sinna veel mitmeks ja mitmeks aastaks.
YT: See on koht, kus Eesti kasvab Narva arvelt juurde. Need, kes pole seal kunagi käinud, tulevad alguses arglikult, vaatavad. Usun, et nüüdseks on ilusate suvedega pool Eestit käinud Narva-Jõesuu rannas ja kui oled korra seal käinud, siis tuled ka tagasi, sest sellist randa ei ole kuskil.
Kuid on veel üks asi, mida sotsiaaldemokraadid ei toeta, aga millega Katri võiks nõus olla. Käisin Sillamäel koolis kohtumas ja küsisin, kes lõpuklasside õpilastest jääb Ida-Virumaale pärast gümnaasiumi. Tõusis üks käsi. Kellel ei ole Eesti kodakondsust? Pooled käed olid püsti. Koolilapsed, aga pooled käed tõusid. Narvas on sama seis – 56 000 elanikku, 30 000 valijat.
KR: Narvas on Eesti kodanikke 47 protsenti. Kui iga aastaga kasvab see kasvõi üks protsent, siis nelja aasta pärast on kodanikke üle 50 protsendi.
YT: Me kingime praegu oma lapsi Vene Föderatsioonile, igal aastal läheb 200-300 imikut Venemaa kodanikuks. Vene kodaniku laps on Venemaa seaduste järgi kohe Vene kodanik ja ei saa sealt välja enne, kui saab 18. Kas ta siis aga võtab Eesti kodakondsuse või ei, seda me kunagi ei tea. Ent kui ta saaks kohe Eesti kodakondsuse ja peab teisest kodakondsusest loobuma, kui on 18, siis jääks võibolla meie omaks.
Me muudkui räägime, et meil on 80 000 mittekodanikku, aga meil on Vene kodanikke 85 000. Ja see on probleem, millest ükski poliitik kunagi ei räägi, aga see ei ole normaalne. See arv aina kasvab, meil kasvab Eesti riigi sees võõrriigi kodanike armee. Ja meie sellest ei räägi, et kaotame Eestis sündinud lapsed Venemaale ja teeme seda igal aastal. Erakordselt jabur.
KR: Lastele kodakondsuse andmise osas on võimalik leida konsensus ja järgmises koalitsioonis on see lahendatav, samamoodi edasi minna ei saa.
YT: Siin on põhjus, miks mulle meeldib, kui eestlased lähevad Narva. Katri Raik on teatavasti veendunud isamaalane, Isamaa aga ei poolda üldse kodakondsuspoliitika muutmist. Ent kui elad Narvas nende inimeste keskel...
KR: Yana, ma kuulun sotsiaaldemokraatlikku erakonda.
YT: Saan aru, Narvas muutsid sa meelt.
KR: Olen Narvas elanud 20 aastat, pean ennast Narva elanikuks. Mul on õigus koos Narvaga muutuda ja kasvada.
Suur tänu teile nende 53 minuti eest, oli huvitav. Narva terviseks!
KR: Narva terviseks! (Kohvitassid kõlksuvad kokku)
YT: Kõlab, nagu hakkaksime konjakit jooma. Mis oleks muidugi loogiline kohvikus Narva kell 10.30 hommikul. (Kõik naeravad)
KR: Mina eelistaksin vahuveini, aga olgu. (Üldine naer)
(Pärast intervjuu lõppu soovivad kohviku Narva töötajad end pildistada koos Yana Toomiga, kes ka lahkelt nõus on. Kingituseks saab ta sealsete pagarite kringli. Katri Raik, fotograaf ja ajakirjanik lahkuvad tühjade kätega.)