Raadio 2 saate “Achtung! Lobjakas” külaliseks oli 8. oktoobril Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom. Arutati kurikuulsat autoriõiguste direktiivi.
Saatejuhi Ahto Lobjaka sõnul probleem seisneb vastuolus suurte platvormide, nt Google ja Facebook, ja sisu loojate vahel, kes tahavad vanamoodi saada oma töö eest tasu; kas sellel tasemel ei ole õiglane nõuda suurtelt platvormidelt kontributsiooni?
Yana Toom kommenteeris: “Nad seda saavad ju. Autoriõigused on täna juba kaitstud. Kui varastad videot ja paned seda YouTube ülesse, seda võetakse maha päevaga. YouTube modereerib seda ise või see, kellele kuuluvad autoriõigused, annab märku, ja asi tehtud. Küsimus on selles, et väidetavalt nende pealt teenitakse reklaamiraha. Meie juures käisid Universal Eesti esindajad ja nendega kaasas oli laulja Elina Born. Jutt oli, et tahetakse õiglasemat tasu saada... Sama seltskond käis Indrek Tarandi juures. Tarand avas YouTube’is Elina Borni klippi, kus polnud ühtegi reklaami küljes. Ning olen kindel: see külaskäik oli Elina Borni lepingu sees. Tema lihtsalt peab lobima seda asja.“
Ahto Lobjakas küsis, kas direktiiv muudab midagi erakasutaja elus. Yana Toomi sõnul probleem ongi selles, et erakasutaja definitsooni pole olemas. „Iga liikmesriik vaatab seda eraldi. Minu oma FB puhul, kus on ligi 5000 sõbra ja 6000 jälgijat, ei ole ma erakasutaja, kuigi ma ei teeni raha sellega, mida jagan.“
Vastates küsimusele, kuivõrd selline drakooniline seadusandlus takistab internetti, ütles eurosaadik, et asi pole ühes konkreetses direktiivis, vaid selles, et Euroopa Komisjonil on huvitav lähenemine: internetti reguleeritakse mitte horisontaalselt, vaid nii-öelda harupõhiselt. „Meil on hetkel neli direktiivi, mis reguleerivad internetti, ja kõik need on üksteisega vastuolus tänu sellele, et on erinevatest komisjoni osakondadest tulnud. Lihtne näide: audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mida EP kiitis heaks (mina olin selle vastu), ütleb selgelt välja, et filtreid pole lubatud rakendada. Aga autoriõiguste direktiiv rakendab neid. Kusjuures mõlemad kehtivad näiteks ühe ja sama FB kohta. Juristid kehitavad õlgu ja leiavad, et seda asja pole võimalik implementeerida.”
Toomi arvates on rohujuure reaktsioon direktiivi suhtes tekkinud küll, aga võib-olla polnud see piisav. “Siin on teatud lünk: protest oli internetis, aga inimesi, kes otsustavad, internetis pole. Otsustajate retoorika oli: varem oli ikka parem, hommikuti sirvisin paberlehte, ausalt ostsin plaate poest… Üks pooldajatest ütles mulle: vaadake, Leonardo da Vinci autoriõigusi keegi ei kaitse… Vahest just see on teadmine, mille pinnalt otsustatakse, kuidas hääletada. Absurdne, aga nii on. Kui me niimoodi jätkame, Euroopa Liidus ei teki kunagi oma Silicon Valley. Nad seal arenesid suurteks ja tugevateks, sest keegi neid ei kägistanud. Meie aga tapame eos kõik meie oma idufirmad ära. Kes tahab internetis alternatiivset ärimudelit arendada, lihtsalt laseb Euroopast jälga.”
Yana Toom nõustus Ahto Lobjakaga, et interneti ülereguleerimine pole jätkusuutlik: "Me reguleerime üle ja samuti pidevalt jääme maha. Oleme väga aeglased, aga progress lendab meeletu kiirusega. Interneti arendamine on Euroopa huvides, mitte tehnoloogiagigantide huvides. Hispaanias teatavasti ei ole Google News’i, sest paar aastat tagasi kehtestas see riik hüperlinkide eest tasu. Google News lihtsalt pani pillid kotti ja lasi jalga. Hispaania on suur riik, aga Google News’i jaoks on see tilk meres. Ja ega see Euroopa Liit ka nii suur ei ole, kui vaatame maamuna. Keegi nutma ei hakka, isegi kui on sunnitud lahkuma. Kes nutab, on meie enda interneti kasutaja.
Meil oli jutuajamine ühe Ameerika muusikuga (Wyclef Jean, kes esines ka Euroopa Parlamendis ja seletas, miks ta on autoriõiguste direktiivi vastu), kes rääkis sellest, et kui me internetti väga rangelt piirame, õõnestame sellega noorte inimeste võimalusi loomingus, sest olgem ausad: teismelised elavad internetis, võtavad sealt mingi pala, teevad sellega midagi süntesaatori abil... Kui paneme interneti lukku, kuhu nad lähevad? Pioneeride majja, mida pole enam olemas?“
Foto: Yana Toom ja Wyclef Jean.