Yana Toom: Euroopa Parlament kavatseb teha lõppu Euroopa Liidu Nõukogu vaikivale vandenõule

26/09/2018

Autoriõiguse direktiivi poolt hääletas mitte üksnes Euroopa Parlament - selle kiitis heaks ka Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest koosnev Euroopa Liidu Nõukogu. "Eelmisel nädalal kirjutati Euroopa meedias palju sellest, kuidas fraktsioonid ja üksikud saadikud hääletasid selle vastuolulise direktiivi küsimuses,” ütleb Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) maineka Brüsseli ajalehe Politico päevaveerus. “Iga parlamendiliikme positsioon oli kõikidel etappidel selge. Aga see, kuidas käib otsuste tegemine Euroopa Liidu Nõukogus, on ebaselge,” lisab ta.

Euroopa Liidu Nõukogu töö läbipaistmatuse teemat on sel aastal tõstatanud ka Euroopa ombudsman Emily O'Reilly. Selle tulemusena sündis Yana Toomi ja tema Saksa kolleegi sotsiaaldemokraat Jo Leineni ühine raport. "Euroopa Liidu Nõukogu teeb suuri jõupingutusi, et varjata, kuidas täpselt ta “konsensuseni jõuab”. See aga ohustab Euroopa demokraatia alustalasid," märgib Yana Toom.

Samas aga, jätkab Toom,  Euroopa Liidu Nõukogu on  samasugune Euroopa juhtorgan, nagu Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament: "Riigivalitsuste esindajad Nõukogus on samuti saanud oma mandaadi valijatelt. Kuid  kõik katsed teada saada, kuidas seda mandaati rakendatakse, põrkavad  vaikiva vandenõu vastu. Euroopa Liidu Nõukogu kujutab ette, et nad on midagi diplomaatilise teenistuse laadset, ja lihtsalt ignoreerivad üleskutseid muuta otsuste tegemine läbipaistvamaks."

Yana Toomi ja Jo Leineni raport Euroopa Liidu Nõukogu töö läbipaistvuse parandamisest on juba esitatud Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjonile ja petitsioonikomisjonile. Raporti teemaline hääletus komisjonides toimub novembris, täiskogu istungil - detsembris. Yana Toomi sõnul, on  erandita kõik Euroopa Parlamendi poliitilised jõud raporti sätetega nõus.

Eesti auks tuleb märkida, et meie Euroopa Liidu eesistumise ajal esimest korda toimus eksperiment: telekommunikatsiooni ja teabe eest vastutanud Luukas Ilves avalikustas Nõukogu protokollid ja seletuskirjad, mis muutis läbirääkimiste protsessi märksa konstruktiivsemaks. Kahjuks aga ei kinnitanud selline praktika kanda ning Nõukogu pöördus tagasi tavapärasele salakokkulepete teele.