Portaalis Geenius.ee avaldati Marii Karelli intervjuu Yana Toomi ja Indrek Tarandiga autoriõiguste direktiivi kohta.
Yana Toom ütles eilses Eesti Päevalehes, et seisame interneti peiede künnisel ja selles on teiste hulgas süüdi Indrek Tarand. Tarand lisab hagu tulle ja ütleb, et Yana Toom võtab praegu ennatlikult interneti matustel kolmandat pitsi viina. “Kadunuke pole veel kirstu läinud, aga juba on pitsid ees!”
Et aga tegelikult aru saada, mis juhtub internetiga siis, kui Euroopa Liit võtab vastu autoriõiguste direktiivid, palusime direktiivide vastasel Toomil ja direktiivide pooldajal Tarandil vastata lihtsatele küsimustele, mis igal tavatarbijal võivad tekkida.
Mõjuhinnangud on hetkel küll spekulatiivsed, aga kui läheb nii, nagu praegu Andrus Ansip ajab, siis võimalik, et aprillis-mais ehk enne uusi Europarlamendi valimisi, võetakse direktiivid vastu. Ja siis hakkab meie elu välja nägema selline, nagu allpool kirjeldatud.
Kui näen lahedat artiklit, kas võin seda Facebookis jagada?
Tarand: Jah. Reklaamitulude jaotus Facebooki ja ajalehe vahel ei mõjuta otseselt Facebooki kasutajat.
Toom: Jah. Juhul, kui sinu sõprade ja followeride hulk ei küüni kommertstegevuse piirini. Aga see ongi problem – definitsiooni pole olemas ja seda otsustavad liikmesriigid. Näiteks Saksamaal Facebooki konto olemasolu juba iseenesest on kommertstegevus, kuna Facebook teenib raha.
Kui näen kihvti lõiku artiklis, kas võin selle oma seinale postitada?
Tarand: Pigem ei, aga oleneb lõigu pikkusest. Juba praegu kehtiv autorikaitse režiim kaitseb ajakirjanduslike artikleid, ning erandina võib tasuta taaskasutada ainult väikest osa koguteosest, sõltuvalt koguteose pikkusest ning seda muidugi allikale viidates.
Toom: Ei. Tekstilõik on autoriõiguse kaitseobjekt.
Kas ma võin endale printida Che Guevara pildiga särgi?
Tarand: Ei. Ma väldiks igasuguste kommunistide ja totalitaarsete türannide ülistamist. Juba praegu omab pildi tegija autoriõigusi oma pildile, ning need säilivad 70 aastat peale autori surma (tema järeltulijate kasuks).
Toom: Jah, võid. Pilt on vanem kui 50 aastat.
Aga kas ma võin Che Guevara postri enda seinale printida?
Tarand: Sama lugu, mis eelmise küsimusega, nii lolli ettevõtmist ei saa ma heaks kiita.
Toom: Võid.
Kui mulle meeldib Soundcloudis üks lugu, kas ma võin siis seda oma Insta postituse taustaks kasutada?
Tarand: Jah ja ei. Oleneb sellest, kas vastava loo autor on säilitanud kõik oma autoriõigused või on lubanud teatud juhtudel oma loo taaskasutust näiteks Creative Commons litsentsi abil.
Toom: Sõltub, mis riigis sa asud. Ehk et sõltub sellest, kuidas liikmesriik defineerib erakasutajat.
Kas ma võin teha endast spordivõistlusel selfie?
Tarand: Iseennast pole kuskil keelatud pildistada :). Aga kui seal taustal juhtub olema spordivõistlus, näiteks Ragnar Klavan palliga, siis kindlasti Silvio Berlusconi oma ülekandeõiguste raames võib tajuda konkurentsi ning temal juba on kohtuskäimise kogemust. Hoopis huvitavam on andmekaitse aspekt – kui näiteks mina satun sinna selfiele koos inimesega, kellega ma ei tahaks avalikkuse teadvuses olla, siis kas see selfie rikkus mu privaatsust laiatarbekaubana?
Toom: Teha võid. Kas ja kus võid jagada, on ebaselge. Tegelikult kogu see kupatus spordivõistluste organiseerijaga on täielik häma.
Kas ma võin teha Eiffeli tornist panoraamvõtte?
Tarand: Jah. Eiffeli torni õigused on tänaseks aegunud ning seega ei ole piiranguid päevasel ajal tehtud piltidele. Küll aga kehtib Prantsuse seadusandluse järgi autoriõigus Eiffeli torni valgustusskeemile, ning seega ei tohi valgustatud torni pilti kommertsiaalselt kasutada. Selline arhitektide autoriõigus avalikus ruumis paiknevatele hoonetele kehtib ainult osades EL liikmesriikides ning tuleneb kohalikust, mitte Euroopa Liidu, seadusandlusest.
Toom: Päeval teed ja jagad. Öösel teed ja vaatad, et kus tohib jagada. Näiteks Geeniuse kodulehel ei saa.
Kui minu kohta on kirjutatud artikkel, kas ma võin sellest teha screenshoti ja postitada enda FB seinale?
Tarand: Ei. Juba praegu on artikkel kui tervik autorikaitse all. Õigused kuuluvad artikli autorile, mitte sellele, kelle kohta artikkel kirjutati. Legitiimne oleks aga viite või lingi postitamine.
Toom: Sellega rikud kirjastaja õigusi. Nii et oleneb jällegi sellest, kas sinu konto kvalifitseerub era- või kommertskontoks. Oletaksin, et kui sinust juba artikleid kirjutatakse, sa pakud inimestele huvi ja järgijate hulk võib olla arvestatav, seega pigem mitte. Näiteks minu FB-konto Prantsuse seaduse silmis on kommerts, kuigi raha ma reklaamiga mõistagi ei teeni.
Kas Facebookis keelatakse linkide jagamine ära?
Tarand: Ei, see õigus säilib.
Toom: Ei. Aga rakendatakse filtrid.
Kas enam Vikipeediat varsti ei ole?
Tarand: Vikipeedia jääb püsima.
Toom: Vikipeedia jääb. Neile on erand.
Kas ma koolitöösse võin viidata mõne artikli lõigu koos viitega?
Tarand: Jah, tegu on õiguspärase eraviisilise ja mitteärilise kasutamisega.
Toom: Jah. Teadus- ja õppetegevus on erand.
Kas ma võin koosolekul näidata projektorist Postimehe avalehte?
Tarand: Jah.
Toom: Oleneb koosolekust. Kui see on näiteks toimetuse koosolek ja te annate välja ajakirja, millega teenite firmale raha, ei või. Kui tegemist on tasuta huviringiga, näita.
Kui ma reeglite vastu eksin, kas mind pannakse siis vangi?
Tarand: Ei, üldiselt ollakse huvitatud tulude jaotusest. Tihtipeale rikuvad inimesed (endale teadvustamata) oma igapäevases interneti kasutuses mingit moodi kellegi autoriõigusi, aga halvimal juhul võetakse üldiselt vastav materjal alla ning kedagi vangi ei panda, kui tegu ei ole just piraatlusega kommertsiaalsel eesmärgil.
Toom: Küsi Malluka käest, tema teab:). Kui aga ilma naljata, see oleneb jällegi liikmesriigist – mõnes on autoriõiguste rikkuja kriminaal-, mõnes haldusmenetluse osa. Ka karistusmeetmed on erinevad. Loodetavasti Eestis me vangini ei jõua. Ehk saadetakse lund rookima?