Portaal Delfi avaldas eurosaadik Yana Toomi arvamust vene koolide küsimuse kohta.
Kui reformierakondlased hakkasid poliitilise hooaja alguses vene koolide küsimuse ümber nämmutama, kehitasin esialgu lihtsalt õlgu. Eesti poliitika paremal äärel on täheldada tunglemist, nagu Pariisi Gare du Nord raudteejaamas, aga meil on varsti valimised.
Kuid kellegi välja öeldud rumalused hakkasid paljunema: juba tekkisid progressiivsed tegelased, kes on mures õnnetute vene koolide laste pärast, ning segregatsiooni toetajad, kes on mures õnnetute eesti koolide laste pärast. Peale selle pakkusid ka mõned mu kolleegid kohalikele venelastele lahkelt, et need ise küpseksid vene hariduse kaotamise ideeni.
Aga oodake, koolide küsimus on ju väga tõsine. Sedavõrd, et see on parem jätta spetsialistidele. Paraku ei jäeta, lendavad nagu kärbsed... mee peale.
Vaielda politikaanidega, kes on täie hooga otsustanud mis tahes hinnaga venekeelne haridus likvideerida, on mõttetu. Nad ei taju argumente, kuna ei tea paljusid elementaarseid asju vaidlusobjekti kohta.
Näiteks seda, et segregatsioon hariduses on Euroopa Liidus rangelt keelatud ja koolid vähemuste jaoks pole segregatsioon. Nad ei saa aru, et Eestis ei ole paralleelseid eesti ja vene haridussüsteeme, on aga ühtne koolisüsteem ja ühtne õppekava, erinev ainult (!) õppekeele poolest. Nad ei mõista, et emakeelsed koolid ei sega, vaid aitavad saada head ja kvaliteetset haridust – ja et praegune eksamite tulemustest lähtuv vene koolide mahajäämine on kasvanud just eesti keelele ülemineku ajal.
Lõpuks, nad ei näe, et praegune mudel on kompromiss kahe kogukonna vahel. Viimane on väga oluline ning selleks, et paari-kolme lisakoha pärast riigikogus lõhkuda habrast tasakaalu, on vaja lausa vihata oma kodumaad. Ja ma kohe selgitan, miks arvan nii.
Tänu meediale on eestlastel välja kujunenud teatud arvamus vene hariduse küsimustega tegelevate poliitikutesse. Ühel pool on head poliitikud, kes selgitavad, miks on vaja kiiremini või aeglasemalt venekeelne haridus kaotada. Argumendid võivad olla erinevad, kuid tehakse ju kõike kohalike venelaste huvides – kuidas muidu? Lisaks on minutaolised pähhpoliitikud, kes kaitsevad vene haridust rumalusest või kurjast tahtest. Tahtlusest “lõhestada” ühiskonda, „säilitada“ segregatsiooni, (teadmatult) „täita Kremli korraldusi“ ja nii edasi.
Olukorra tragikoomilisus seisneb selles, et selliste halbade asjadega tegeleme mitte meie, vaid meie ideoloogilised vastased. Vat selline mitteteadlik kahjurlus. Piltlikult öeldes, mu oponendid viskavad kive hammasrataste vahele, mis liigutavad Eesti ühiskonda edasi. On arusaadav, et need liiguvad niigi vaevu, kuid niiviisi võivad üldse seisma jääda.
Ma tean, millest räägin. Mul on isiklik kogemus (olen ikka veel vene õpilase ema) ja hea arusaam sellest, kuidas süsteem töötab (olin Tallinna abilinnapea hariduse vallas). Lisaks tean täpselt, millised meeleolud valitsevad Eesti venelaste seas.
Kaks aastat tagasi tellisin uuringufirmalt Saar Poll sotsioloogilise küsitluse. Tahtsin mõista, mis toimub - venekeelses põhikoolis õppis tollal 22 000 inimest, aga eesti põhikoolidesse suundus venekeelseid õpilasi kümme korda vähem, kuigi mingeid piiranguid sisseastumiseks polnud. Veidi vähem kui 7000 õpilast õppis keelekümblusklassides. Tekkis õigustatud küsimus: missugust hariduse mudelit Eesti venelased oma laste jaoks ideaalseks peavad?
Minu tellitud küsitluses pakuti valida ühte seitsmest vene kooli mudelist – alates „vene kooli õppetöö on vene keeles“ kuni „vene koolid suletakse“. Praegust koolimudelit valemiga 60:40 gümnaasiumiklassides toetas 20% vene vastajatest. Pooled küsitletud venelased pidasid ideaalseks mudeleid, kus kõik või peaaegu kõik õppetöö on vene keeles. Eestlaste seas toetas praegust mudelit iga seitsmes ning enamus soosis mudeleid, kus oleks eesti keelt oleks vene koolis rohkem kui täna.
Seega on praegune vene kooli mudel kompromiss, mis peaaegu kellelegi ei meeldi, kuid võimaldab hoida süsteemi tasakaalus.
Minu kolleegid arvavad naiivselt, et kohalikud venelased ei otsusta midagi, et keegi selgitab neile, mis on hea ja mis on halb – justkui mudilastele lasteaias. Pean teid kurvastama: Eesti venelased on tavalised inimesed ja kui neile haiget tehakse, reageerivad nad vastavalt. Kui reformierakondlased ja Isamaa oma julged plaanid ellu viivad, pole enam vaja mingit kremlimeelset propagandat. Ja isegi kurta pole kellelegi – ise oleme süüdi. Kena kingitus meile kõigile vabariigi sajanda sünnipäeva puhul.
***
KÜSITLUS
Millist koolihariduse mudelit peate venekeelsete elanike jaoks Eestis kõige paremaks? (Jaanuar 2016)
| Eestlased | Mitte-eestlased | |
| Mudel 1 | 4,4% | 22,7% |
| Mudel 2 | 4,9% | 25,5% |
| Mudel 3 | 15,7% | 20,2% |
| Mudel 4 | 9,8% | 6,4% |
| Mudel 5 | 24,6% | 10,2% |
| Mudel 6 | 33,1% | 5,8% |
| Mudel 7 | 4,9% | 1,6% |
| Ei oska öelda | 2,5% | 7,5% |
| Kokku | 100,0% | 100,0% |
Allikas: Saar Poll, 2016
Mudel 1 – vene kooli õppetöö on 1.-12. klassini vene keeles, eesti keelt õpitakse kui võõrkeelt.
Mudel 2 – vene kooli õppetöö on 1.-12. klassini eeskätt vene keeles, eestikeelse õppetöö osa määrab iga kool ise.
Mudel 3 – vene kooli õppetöö on algkoolis ja põhikoolis vene keeles, gümnaasiumis (10.-12. klass) on vähemalt 60% õppemahust eesti keeles.
Mudel 4 – vene kooli õppetöö on algkoolis ja põhikoolis vene keeles, gümnaasiumis tervikuna eesti keeles.
Mudel 5 – vene kooli õppetöö on algkoolis (1.-4. klass) vene keeles, põhikoolis ja gümnaasiumis eesti keeles.
Mudel 6 – vene kooli õppetöö on 1.-12. klassini eesti keeles, vene keelt õpitakse eraldi ainena.
Mudel 7 – vene koolid suletakse ja kõik lapsed, sõltumata emakeelest, käivad eesti õppekeelega koolides.