Trumpi ja Putini Helsingi tippkohtumise eel arutasid eksperdid telekanali "Rossija" programmis "Pühapäevaõhtu Vladimir Solovjoviga" USA-Vene suhete võimalikke perspektiive üle ja äsja lõppenud NATO tippkohtumist. Stuudio külaliste hulgas oli ka Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.
"On tõsi, et mida aeg edasi, seda rohkem ja rohkem Euroopa juhid ei talu Trumpi, - ütles ta – Asi on selles, et ta ei kuulu Euroopa mõistes traditsioonilisse poliitilisse establishment-i. Ta saadab täiesti vastakaid signaale: kirjutab midagi Twitteris ja seejärel paari tunni pärast kummutab ise oma väited; seab mõeldamatuid tingimusi, nagu nt NATO liikmemaksu suurendamine 4%-le SKP-st; ähvardab NATOst sootuks lahkuda ning selle tulemusena saab selle, mida on algusest peale tahtnud - paljud on nõus maksma rohkem, kuid mitte 4 % muidugi. Ta käitub nagu ärimees, kes on valmis oma eesmärkide saavutamiseks igaks bluffiks ning tema kurikuulus ettearvamatus on vahend, mis võimaldab tal manööverdamisruumi laiendada. "
Toomi sõnul, rikub see Euroopa liidritele harjumuspärast läbirääkimiste pidamise kultuuri sellele tavapäraste eel- ja tagaukse kokkulepetega ning, kui alguses nad suhtusid Trumpi nagu tuulerõugetesse – määri briljantrohelisega, oota ja need lähevad üle, – siis nüüdseks on selge, et Trump ei kavatse "üle minna".
Lääne etteheited Ameerika Ühendriikide presidendile on erinevad: kui Saksamaad ja Prantsusmaad panevad muretsema peamiselt kaubandussõjad ja avalik poolehoid Brexit-ile, siis Balti riigid kardavad võimalikku "uut Molotovi-Ribbentropi pakti".
"Ilmselt Donald Trump ei poolda külma sõja võitja narratiivi - selle ülalpidamine on Ameerika Ühendriikidele üsna kulukas. Venemaa arvates aga lõppes külm sõda "poolte kokkuleppel " ning venelased kategooriliselt ei taha nõustuda sellega, et Lääs kohtleb neid kui kaotajaid, "ütles Toom. Tema arvates, loob see eeltingimusi huvitavaks dialoogiks Putini ja Trumpi vahel, ja juba ainuüksi see asjaolu ei meeldi mitmetele ELi liikmesriikidele.
Stuudio külalised arutasid, mis võiks olla kahe riigipea edukate läbirääkimiste teemadeks, ja siinkohal läksid arvamused lahku. Seisukohti oli seinast seina: alates piiritust optimismist põhjatu pessimismini. Toomi arvates, kui Venemaa jaoks on positiivne juba selle tippkohtumise toimumise fakt, mis justkui tähistab, et halvim kahe riigi suhetes on möödas, siis Trump juhindub vanast avalike suhete põhimõttest: ei ole tähtis, mis tegelikult toimus – oluline on see, kuidas see meedias välja näeb. Mis tähendab, et Trump peab avalikkusele midagi märkimisväärset ette näitama. Varasemal ajal on ta käitunud just nõnda.
Toom usub, et läbirääkimisruumi Ukraina teemal pole, kuid teoreetiliselt on võimalik Ameerika sõjaväe lahkumine Süüriast tingimusel, et Venemaa minimiseerib seal Iraani mõju. "Obama lahkumisel Iraagist olid katastroofilised tagajärjed, kuid nüüd ISIS on hävitatud ja Trump võib proovida "müüa" sõjaväe väljaviimist kui Ameerika relvajõudude võitu," ütles ta.