Intervjuus Õhtulehele eurosaadik Yana Toom selgitab pärast tulist vaidlust Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjonis, et õigus kodakondsusele on üks vaieldamatuid inimõigusi. Eestile lojaalsed pikaaegsed elanikud peaksid selle soovi korral saama, leiab Toom.
Milline on Toomi hinnangul muukeelsetele elanikele võimaldatava eesti keele õppe tase? Toom ei hellita: „Võrreldes nii mõnegi teise EL-i liikmesriigiga olematu.“
Tema hinnangul on täiskasvanud muukeelsete elanike õpetamine toimunud hirmutamise varjus, mille tõttu olevat paljud inimesed valinud keele õppimiseks odavaima, kuid mitte parima variandi. „Ma tean inimesi, kes on käinud kursustel kolm-neli-viis korda ja ikka keelt ei oska,“ pahandab Toom. „Meil puudub erialane lähenemine. Tõin kunagi näiteks Narva naistearsti, kes kurtis, et peale kursusi teab, kuidas on eesti keeles vihmamets, aga mitte emakas ja munasarjad,“ selgitab Toom, miks oleks tema arvates vajalik inimesele keel selgeks õpetada vastavalt ametile.
Keeleõppega pole Toomi arvates head lood ka mujal kui vaid kehvade kursuste ruumides. Näiteks tele-eetris ei näidata eesti keele tunde. „Kui mu noorem poeg tuli esimest korda Türki, ta sai kahe nädalaga selgeks paarkümmend uut sõna – telekast, kus olid iga õhtu lastele mõeldud keelemultikad. See paneb kadestama küll,“ räägib Toom. „Ka koolis ei õpetata meil keelt kõige parimal võimalikul moel. Tuleb pidada meeles, et eesti ja vene keeled kuuluvad erinevatesse keelkondadesse ja parallelide tõmbamine, nagu näiteks prantsuse ja hispaania keele vahel, pole lihtsalt võimalik.“
Asi pole selles, justkui ei peaks Toomi arvates elukohariigi keelt üldse õppima, kuid riik peab vastutama keeleõppe taseme eest. Aga mis puudutab kodakondsuse ja keeleoskuse seost, on Toomi vastus konkreetne ning resoluutne: „Inimesed, kes elanud Eestis aastakümneid, on lojaalsed sellele riigile ja soovivad kodakondsust, peaksid selle saama. Need, kes ei soovi, jätavad endale hallid passid ja sellega on see debatt igaveseks läinud.“