Kolmapäeval osales Euroopa parlamendi liige Yana Toom Raadio-4 saates "Euroopa täna", kus arutas kolleeg Urmas Paetiga Prantsusmaa presidendi kõnet Euroopa Parlamendis.
Toomi sõnul, oli Emmanuel Macroni kõne ootuspärane, üllatas hoopis see, mida ta kõnest välja jättis: Prantsuse president peaaegu ei rääkinud Süüriast. "Ta möödus sellest teemast peamises sõnavõtus ja puudutas seda, vaid vastates publiku küsimustele. Macron rääkis julgeolekust ning sellest, et Euroopa demonstreeris Venemaale oma ühtsust, "ühtset palet" - samal ajal kui igaüks teab, et rünnakud ei toimunud Moskvas, vaid Damaskuses ning seega me võime nõustuda kommentaatoritega, kes usuvad, et vastus Bashar Assadi režiimile oli tegelikult signaal Vladimir Putinile. Ja veel: Macron ütles hiljuti, et ta on Putiniga võrdne ning et pärast Süüria rünnakut mõistab seda ka Putin. Üldiselt tuletab Macron meelde Louis XIV, ka tema suust võib kuulda: “Prantsusmaa - see olen mina".
Euroopa parlamendi liikmed märkisid, et Emmanuel Macron vastandas ennast kogu publikule, öeldes, et ta ei soovi kuuluda pimesi kõndivate põlvkonda, tema olevat teistsugune. "Kelle poole ta pöördus? Minu, Paeti, Jean-Claude Junckeri poole? Las ta kõigepealt teeb midagi ja siis ütleb, et on teistsugune," kommenteeris Toom.
Toom ja Paet nõustusid, et Süüria rünnakud näitavad, et palju kõneainet pakkunud Euroopa ühtsus pole kaugeltki täiuslik. „Näiteks, Saksamaa rünnakus ei osalenud, aga tegelikult ka tema ju pretendeerib Euroopa liidri kohale. Kellelgi pole adekvaatset varuplaani, on ebaselge, mis hakkab järgmisena toimuma, sõda käib juba seitse aastat, ja üks rünnak ei muuda olukorda. Ja muidugi ei taha ei USA, ega Prantsusmaa otsest konflikti Venemaaga - ja Venemaa seda ka ei soovi, " märkis Paet.
"Macron mainis möödaminnes, et Prantsusmaa ja Saksamaa positsioonid North Stream 2 teemal on lähenemas, kuid ma ei usu seda tegelikult," jätkas Yana Toom. „Saksamaa seisukoht on hästi teada: sakslased soovivad Nord Streami majanduslikel põhjustel ... Süüriast rääkides aga keeldus Itaalia oma lennuväljasid rünnaku korraldamiseks andmast. Samuti seob Süüriat ja Prantsusmaad ühine minevik, Prantsuse väed lahkusid Süüriast 1946. aastal. Neil on vanad arved klaarida, nad eriti üks teist ei salli ning kui Macron ütleb, et anname Süürias tuld, siis teised riigid vastavad: "Anna minna, me vaatame pealt."
Toom arvab, et rünnaku otsus võeti vastu loogilistel põhjustel: "Võib öelda, et meie kõigi tuleviku üle fantaseerib praegu Donald Trump, kes ei ole oma säutsudes eriti adekvaatne – kuid, nagu Urmas õigesti märkis, kui oled suurriigi president ja midagi sellist säutsud, siis tuleb oma sõnade eest vastutada. Meile jääb aga tagantjärgi otsida toimunule loogilist seletust. Trump ütles - Trump tegi. Siis helistab Macron Putinile ja ütleb: me siin praegu ründame, vii omad eemale... Putin helistab Assadile ... Tulemuseks on sada raketti ja kolm ohvrit. Selline kaikavedu… Tegelikult on seda kõike vaja Ameerika sõjalis-tööstuslikule kompleksile, kes on muide maailmas kõige suurem tööandja.”
"Iga maailmakord variseb ükskord kokku, sest ühel hetkel kokkulepped enam ei pea. On aeg midagi muuta, aga me seda kahjuks ei tee,“ ütles Toom.
Euroopa parlamendi liikmed arutasid ka Facebookiga seotud skandaali ja isikuandmete kaitse perspektiive.