Toom Eesti Päevalehele: Ratas on oma seisukohad liiga ümmarguseks nudinud

03/11/2016

Foto: Rauno Volmar

Keskerakonna esimeheks kandideeriva Yana Toomi sõnul ei pea erakond kõigile meeldima, see oleks häving.

Keskerakonna esimeheks kandideerides kandideerite te sisuliselt Edgar Savisaare vastu. Miks on teil vaja seda teha?

Kadri Simsonil oli eelmisel kongressil nutikas väljend: ma ei kandideeri Edgari vastu, vaid tema kõrval. Ma nüüd ütleksin sama. Edgari vastu kandideerib Jüri Ratas.

Kuidas vahet teha, kes kandideerib kõrval ja kes vastu?

Mina kuulun nn Savisaare leeri ja toetan Edgarit. Aga ma vist ikka ei ole toetuskandidaat.

Kuidas teie kandideerimine teda toetab, kui kongressil on üks häältevõtja juures?

Esimene ülesanne oli ikkagi debati tekitamine. Mõni päev tagasi ilmus lõpuks Jüri Ratase artikkel kümne eesmärgiga, mida ta tahab saavutada. Varem sellist polnud, jutt oli alati, et läheme vana programmiga, ainus probleem on rahaasjad ja juhtimisstiil. Kuna minu puhul pole need etteheited relevantsed, tuli tal asjast rääkida, mis lõpuks ka juhtus.

Oletame, et teid valitakse esimeheks. Mis siis erakonnas muutub?

Muutuvad päris paljud asjad.

Riigikogus on inimesi, kes istuvad seal kolm-neli-viis korda järjest. Tekib erakondlik eliit.

Ma olen nõus, et rohkem on vaja tähelepanu pöörata piirkondadele. Edgar pole seda paraku viimasel aastal teinud, eelkõige tervise tõttu. On vaja selgust rahaasjades. Need on kõik aga pigem peasekretäri valdkonnad. Mina tahaksin näiteks lauale panna mõned asjad, mida me pole kunagi arutanud, näiteks avatud nimekirjad valimistel. Mitte nii, et hääletad ühe kandidaadi poolt ja siis vaatad, et ta oli üldnimekirjas 127. kandidaat ega pääsenud sisse, kuigi sai palju hääli. Riigikogus on inimesi, kes istuvad seal kolm-neli-viis korda järjest. Tekib erakondlik eliit ja inimesed kohapealt ei pääsegi juurde.

Ütlesite, et asi on ideoloogias, mitte niivõrd juhtimises. Milles see maailmavaateline probleem seisneb? Programm on ju hea, ütlevad kõik.

Programm on hea, suund on õige, aga on asju, millest me ei räägi. Üks näide: eelmisel nädalal oli riigikogus EL-i poliitika arutelu, kus peaminister Taavi Rõivas ütles välja mõned asjad, mis ei ole üldse nii iseenesestmõistetavad. Keegi ei vaielnud vastu, kaasa arvatud mu armsad kolleegid.

Mis asjad need olid?

Näiteks et pole vaja Euroopa armeed, meil on NATO, sellest piisab. Ma nii ei arva. Aga pole isegi vahet, mida ma arvan, asi on selles, et me lihtsalt võtame selle info teadmiseks ja me isegi ei aruta ega vaidle. Kui Euroopa tahab olla maailmas arvestatav tegur, peame olema iseseisvad ka sõjaliselt. NATO-st ei piisa.

Keskerakonna juhtimisstiiliga on teie arvates kõik korras?

Probleeme on, aga see nn valge jõud, mis üritab Edgari asemele tulla, kasutab täpselt samu võtteid, mida nad ise hukka mõistavad. Peeter Ernits on kirjeldanud, kuidas tehakse diile, keda valitakse, ja ennustanud, kui palju hääli keegi saab. See ei ole aus. Või lukkude vahetamine büroos või Urmi Reinde lahtilaskmine. Kas see on hea juhtimisstiil? Vist ikka ei ole.

Miks Jüri Ratas ei peaks saama erakonna esimeheks?

Mulle ei meeldi need võtted, mida nad kasutavad, mulle ei meeldi nende retoorika. Koolis õpetati, et on olemas sõja põhjused ja sõja ettekäänded. Esimesel maailmasõjal oli hulk põhjusi, aga ettekäändeks oli Ferdinandi tapmine Sarajevos. Garantiikirjad on täpselt sama. 2011. aastal ei olnud garantiikirju, Jüri kandideeris Edgari vastu. Eelmisel aastal neid ei olnud, Kadri kandideeris Edgari vastu. Praegu oli lihtsalt võimalus, millest kinni haarati. See pole aus.

Kui tahate esimeest välja vahetada, sest teile ei meeldi kurss, või tahate isolatsioonist välja pääseda, siis nii tulebki rääkida.

Kui tahate esimeest välja vahetada, sest teile ei meeldi kurss, või tahate isolatsioonist välja pääseda, siis nii tulebki rääkida. Ärge tulge rääkima, et nüüd on meil rahaasjad kuidagi käest ära. Paul Varuli antud seletused olid ammendavad, kõigil on selge, et me pääseme sellest jamast välja.

Aga kui Ratas saab esimeheks, mis erakonnaga siis ikka nii väga juhtub?

Minge küsige Rataselt, mis saab Tallinna linnast. Kellest saab linnapeakandidaat? Kas juba järgmisel nädalal tulevad muutused Tallinna juhtimises? Mis saab Ühtse Venemaa lepingust? Kui saate vastused, on mul teiega palju lihtsam rääkida. Mina neid vastuseid temalt ei saanud.

Kas teie oskate neile vastata? Kui saate esimeheks, mis saab lepingust Ühtse Venemaaga?

Lepingust ei saa midagi. Ma usun, et leping peab olema seal, kus ta on. Venemaa on meie naaber, teist võimuerakonda Venemaal ei ole ja on selge, et naabriga peab kuidagi läbi saama.

Millal lepingust Ühtse Venemaaga viimati kasu oli?

Mida te nimetate kasuks?

Et kas mõtlesite mingil hetkel: vaat kui hea, et meil praegu see leping olemas on!

See on imelik küsimus… Aga ma saan teie mõttest aru. Me tõesti ammu enam ei suhtle, kuigi viimasel kongressil luges Enn Eesmaa ette tervitused, muu hulgas Ühtselt Venemaalt. Kas see aasta tuleb? Vaevalt. See ongi kõik, juba aastaid. Aga see ei tähenda, et peaksime selle tühistama. Suhted kunagi ikka muutuvad. Kui me sõtta ei astu.

Mis eristab Keskerakonda teistest erakondadest siis, kui Savisaart enam partei eesotsas ei ole?

See on ka minu küsimus. Asi pole üldse Edgari isikus, vaid selles, et ta kunagi ei mõistnud hukka inimesi, kes julgesid öelda midagi vastuolulist. See oli meie erakonna eripära.

Kui me vaatame riigifirmasid, siis näeme seal ridamisi reformikaid.

Võis olla nõus või mitte, aga see oli mõttekoda, kus sai rääkida kõige absurdsemaid asju. Noh, tasuta ühistransport. See pole enam uus asi, aga keegi ei uskunud, et see on võimalik. Inimesed ei kartnud suurelt mõelda. See, mis praegu asemele tuleb – mul on tunne, et… Me rääkisime Jüriga. Ma mingis saates ütlesin, et lugesin Jüri programmi ja sinna oleks vaja lisada selgroogu. Jüri küsis, mida ma silmas pidasin. Tõin talle näite halli passiga lastest. Tema ütleb programmis, et neile tuleb anda kodakondsus. Esiteks on see mure juba lahendatud, seadus on juba vastu võetud. See ei saa olla tulevikuplaan. Teiseks ütlesin, et minu visiooni järgi tuleb hallidest passidest lahti saada. Põhimõtteliselt. „Kellega sa seda teed?” küsis Jüri. Ma ei tea, kellega ma seda teen, aga kui tahad vähe, ei jäta sa endale läbirääkimisruumi. Kui nõue on, et lapsed saavad, siis sa rohkemat ei saavutagi. Ratas jätab muljet, nagu ta olekski juba mingi läbirääkimise tulemus.

Teile tundub, et Ratas on liiga ümmargune?

Liiga ümmargune, liiga selline… Ma lugesin enne „Ringvaadet” kaks korda seda artiklit. Ma olen ajakirjanik, aga ma ei suuda seda ümber jutustada. Seal on kümme punkti, kõik on õige, aga täpselt sama juttu ajavad kõik teised. Mille poolest me siis eristume?

Kuidas käiks see eristumine teie juhtimisel? Teeksite nurgelisemaks?

Oleks vaja rohkem tõsiseid arutelusid ja vähem mõelda sellele, kas me oleme salongikõlblikud. Ma saan aru, millest see tuleb, olen olnud riigikogus kolm aastat opositsioonis ja see on raske. Aga see surve, mida on Keskerakonnale avaldatud kümme aastat, ongi meid viinud selle piirini, et oleme nüüd nõus ükskõik mis hinnaga teistele meeldima. Ja see on erakonna häving. Seda ei tohi lubada.

Mis need teie tingimused oleksid, et Keskerakond võiks valitsusse minna?

Need ei saa olla esimehe tingimused. Räägime asjad läbi ja läheme siis paketiga läbirääkimistele.

Mingid põhimõttelised asjad teil on, millest taanduda ei saa?

Maksureform, maksuerisused piirkondadele. Mul on suur unistus rakendada kasvõi Tallinnas sotsiaalseid tariife, mis oleksid suureks abiks inimestele… Te vaatate sellise näoga, et teate, mis see on, aga te vist ei tea. See on see, et näiteks esimese kuupmeetri vett saad tasuta ja esimesed kilovatid elektrit tasuta. Kui kulutad rohkem, maksad rohkem, kui kulutad meeletult palju, maksad röögatult palju.

Te ju mõistate, et kui piirkondlike maksuerisustega minna Reformierakonnaga läbi rääkima, pole suurt mõtet mantlitki seljast võtta – jutt tuleb lühike.

Mis te arvate, kaua see jutt nii lühike tuleb? Kas Reformierakonnal on kõik nii hästi? Ma usun, et nad on praegu palju läbirääkimisaltimad kui aasta tagasi. Võib-olla mitte Rõivasega, aga ehk kellegi teisega. (Majandusminister – U. J.) Kristen Michal on mõistlik inimene. Reformierakond oli alati vastu keskkonnatasude muutmisele Ida-Virumaal, aga ma tean, et tänu Michali survele seda ikkagi tehti.

Kas linnapea koht teid huvitaks?

Erakond otsustab, kes ja kuhu läheb. Ma saaksin sellega hakkama küll, see on selge.

Hakkama küll, aga kas see huvitaks teid?

Huvitaks vist küll, miks mitte.

Ja kui pakutakse, olete nõus olema kandidaat?

Seda otsustab jällegi erakond, mitte mina.

Kui suurel määral on Keskerakond ja Tallinna juhtimine põimunud?

Ma usun, et päris tihedalt. Ma ei ole sellest vaimustuses, aga paraku on meil Eestis sellised mängureeglid. Kui me vaatame riigifirmasid, siis näeme seal ridamisi reformikaid. Kui selline asi keelustataks, siis oleks see kõigile kasuks. Mul oli väike konflikt erakonnas, kui sain europarlamenti. Mul on tööl kuus inimest ja nende seas pole ühtegi keskerakondlast. See oli suur probleem. Mul on sellise haridusega juristid, keda ma paraku Keskerakonna noortekogust ei leia. Aga esimene tõuge oli see, et ahah, nüüd paneme tööle keskerakondlased. No vabandage, ei mängi välja! Lõpuks sellega küll lepiti. Varem kinnitas Vilja Savisaare ja Siiri Oviiri nõunikke erakonna juhatus.

Ütlesite enne, et kui Ratas pole piisavalt nurgeline…

Seda ütlesite teie, mitte mina.

Äkki olete teie liiga nurgeline? Käite Süürias al-Assadiga kohtumas, ütlete, et eesti keel sureb välja jne. Kas te ei ole liiga vastuoluline, et niigi lagunemise serval olevat erakonda koos hoida?

Kes ei tee vigu, ei õpi nendest.

Neid kaht asja, mida ma nimetasin, peate oma vigadeks?

Ma ei pea veaks külaskäiku Süüriasse. Endiselt arvan, et sellest oli kasu. Ma ei räägi siin al-Assadist, vaid et seal on humanitaarkatastroof, sealseid inimesi tuleb aidata. Pärast meie käiku oli seal ametlik Ühendkuningriigi parlamendi delegatsioon. Keegi ei mõistnud neid hukka. Nii et pasunasse saab ikka see, kes esimesena ukse lahti teeb. Mis puudutab eesti keele väljasuremist, siis sellest rääkisid paljud eestlased, muu hulgas eesti kirjanikud ja demograafid. Probleem on selles, et seda ütles keegi venelane Toom.

Venemaale on kehtestatud sanktsioonid ka Ukrainas toimuva pärast. Kas te saate välja öelda, et Venemaa on annekteerinud tüki oma naaberriigist?

Venemaa on rikkunud rahvusvahelist õigust, kui te peate silmas Krimmi. Kahtlemata on. Kui vaatame sanktsioone jällegi Krimmi vastu, siis keda me karistame? Krimmi elanikke.

Poliitikas on huvid ja kõik muu on sekundaarne.

Aga ma ei saa praegu aru, miks me neid asju arutame, me räägime Keskerakonna tulevasest kongressist. Keskerakond pole kahjuks see, kes määrab Eesti välispoliitika suunda.

Kui Keskerakond tahab valitsusse ja teie tahate saada erakonna esimeheks, siis on need teemad olulised. Ma küsin edasi. Ütlete, et Venemaa rikkus rahvusvahelist õigust, seda riiki juhib aga partei, millega teil on koostöölepe. On see teie arvates õige?

Teist valitsusparteid Venemaal ei ole. Samas ma ütlesin: Krimmiga rikkusid nad rahvusvahelist õigust. Aga sedasama tehti ka Euroopas, näiteks Kosovos. Poliitikas on huvid ja kõik muu on sekundaarne. 2020. aastal pidi Sevastopolisse tulema NATO mereväe baas. See, kes lootis, et Putin laseb sellel juhtuda, peab olema väga lühinägelik. Kui meil oleks teada, et Ahvenamaale tuleks Venemaa sõjaväebaas, uskuge mind, küll NATO reageeriks kiiremini kui Putin.

Auesimehe koht nagu muuseumieksponaat

Yana Toomi sõnul võiks Edgar Savisaar olla erakonna auesimees, aga suhtumine temasse peab olema lugupidav. „Auesimees on (praegu – U. J.) nagu muuseumieksponaat, millelt käiakse aeg-ajalt tolmu pühkimas. Edgaril peab olema selline roll, et tal on sõnaõigus ja teda ka kuulatakse,” sõnas Toom.

„See, mida praegu üritati teha… Oli selline asi nagu Lenin v Gorkah, teate seda (atentaadis viga saanud Lenin saadeti 1918. aastal Gorkisse n-ö jalust ära – U. J.)? Ma ei taha paralleele tõmmata, aga Lenin pandi sinna külasse, võeti ära telefoniside, tal oli sekretär ja autojuht… Teda lihtsalt ei olnud. Ta oli elus, teda hoiti seal, kõik oli tore. Täpselt seda üritati teha Edgariga,” sõnas Toom. „Läheb Hundisilmale, anname autojuhi ja on seal vait. Seda ei tohiks juhtuda. Ma osalen põhikirja muutmise töös, seal on olemas selline positsioon, me teeme selle statuudi ja maksame kindlasti talle ka palka edasi.”