Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom nentis usutluses venekeelsele Postimehele, et nii Savisaare kui ka Simsoni leer on süüdi parteis äsja uuesti lahvatanud konfliktis, ent rõhutab, et pearolli mängib siin vastaspoole solvavad sõnavõtud erakonna esimehe Edgar Savisaare suunas.
Reps ütles pühapäeval enne Keskerakonna juhatuse koosolekut, et tõenäoliselt saboteeris ei keegi muu kui Savisaar tema võimalust pääseda valimiskogus presidendivalimiste teise vooru.
Mailis Reps valetab. Kui keskfraktsioonist poleks 13 Savisaare toetajat andnud Repsi toetuseks allkirja, poleks tema kandidatuur üldse kõne allagi tulnud. Savisaare leeri hääled tegid temast presidendikandidaadi. Lisaks tegime me kõik, kaasa arvatud mina, tema toetuseks kampaaniat.
Nii et Reps peaks Savisaare toetajatele võlgnema tänu presidendikandidaadiks esitamise eest?
Ta võlgneb seda kõikidele. Siinkohal oleks sobilik meenutada järgmist kõnekäändu: «Tõmbad mind korra haneks – häbi olgu sul. Tõmbad mind teist korda haneks – häbi olgu mul.» (Inglise keeles «Fool me once, shame on you. Fool me twice, shame on me.») Käesoleval juhul on loomulikult minul häbi.
Olete öelnud, et erakond läheb lõhki, kui «see seltskond» jätkab samas vaimus. Kui tõenäoline on selline arengukäik?
Oleme Jüri Ratasega viimastel päevadel telefoni teel sagedasti ühendust pidanud ja me mõlemad leiame, et konflikt on tõsine. Selmet seda süvendada, oleks vaja läbi rääkida.
Ent alati, kui võtan lahti ajalehe ja loen uudiseid, leian sealt, et Mailis on jälle öelnud midagi Savisaare kohta. Olen ikkagi väga õnnelik, et viibin sellest kõigest eemal (Yana Toom töötab praegu Brüsselis – toim.) ja mul puudub vajadus nende inimestega isiklikult kokku puutuda.
Praegu on väga raske pidada konstruktiivset dialoogi. Ootame ära, mil emotsioonid vaibuvad, kuigi miski ei viita praegu sellele.
Erakonnas on alanud nüüd võimuvõitlus. Kes on selles süüdi?
Tegelikult on selles süüdi kõik, kaasa arvatud meie pool. Asi on selles, et meil oli ühine kandidaat. See uinutas teatud ajaks valvsuse: ühine valimiseelne kampaania sidus erakonda. Aga nagu tuli välja, oli teisel poolel varuks plaan ja kui tekkis sobiv hetk, – kui Mailis Reps ei pääsenud valimiskogus teise vooru – kutsuti kokku erakonna juhatuse koosolek, kuhu teatud isikud saabusid juba varem kokku lepitud kavaga. Demokraatia seisukohalt oli tegemist vaenuliku ülevõtmisega: erakonna pangakontod ja büroo võeti üle. Seda tehti juhatuse enamuse otsusega. Neid on üheksa, meid kaheksa. Tegelikult oli tol hetkel nende ülekaal isegi suurem. Meist oli kohal ainult kolm. Seda teati kohe vara ette ja nii need üheksa tõstsidki kindla märguande peale üheaegselt käe püsti.
Mida on vaja teha, et vältida partei lõhenemist?
Erakonda hoiab koos ühine töö valijate hüvanguks. Kahjuks ei haaku see praegu kuidagi parteis toimuvaga. Kui me ei asu tööle, siis jääme poriauku kinni. Mina teen tööd – Brüsselis – ja soovitan ka teistel teha tühikõne asemel tööd. Keskerakonnas käib praegu võimuvõitlus ja emotsioonid löövad üle pea. Ent need, kes tahavad saada tsentristide etteotsa, peaksid andma endast kõik, et vältida erakonna lõhenemist. Kahjuks pole see neil õnnestunud. Edgar Savisaare loodud erakonnas on tuhandeid inimesi, kes on sügavalt haavunud Mailis Repsi avaldustest. Ja täna ei ole mul küll selge, kuidas, kui parteikongressil peaks valitama uus juhatus, kavatseb uus parteiladvik ületada kuristikku, mis süveneb iga järgneva solvava sõnavõtuga Edgar Savisaare aadressil.