13. aprillil kogunesid Euroopa Parlamendi raadiostuudiosse Strasbourgis Eestist valitud saadikud Yana Toom, Kaja Kallas, Marju Lauristin, Tunne Kelam ja Indrek Tarand. Kõneldi andmekaitsereformist, terrorismivastasest võitlusest, jätkuvast immigratsioonisurvest, ettepanekutest ELi ühtse varjupaigasüsteemi loomiseks ja Dublini süsteemi muutmiseks ning umbrohumürgi glüfosaadi keelustamise üleskutsest.
Raadioülekande arutelus andmekaitse teemal märkis Yana Toom, et „Google kogemus näitab, et 95% inimesi, kes soovivad kasutada õigust olla unustatud, ei ole avaliku elu tegelased.“ „Need on tavainimesed. Aga mis teeb murelikuks praktilises elus, on näiteks see, et ma avan Facebooki konto ja näen, et täna on mu surnud sõbra sünnipäev ja Facebook palub saata talle tervitusi... Inimene on surnud ja lihtsalt ei võetud kuulda ja ongi üleval. Need on praktilised asjad, mis riivavad tavainimest,“ toonitas Toom.
Ta mainis samuti, et näiteks Brüsselis on 19 politseijaoskonda, mis ei vaheta oma vahel andmeid.
Kas terrorismivastase võitluse arutelul Strasbourgis kõlas uusi mõtteid või oli see lihtsalt varasemate üleskutsete kordamine, päris saatejuht. Yana Toom tõi näiteks lennureisijate nimede jagamise direktiivi: „See on minu jaoks täielik asendustegevus, sest esiteks marginaalne protsent Euroopa siseseid sõite toimub lennukiga. Ja teiseks me kõik teame väga hästi – teed elektroonselt check-inni ja näitad triipkoodi väravasse, astud lennukisse, keegi ei küsi, kas oled Yana Toom.
Ma vean kihla - lendan Indrek Tarandi piletiga ja Indrek Tarandi nimi lähebki andmebaasi. Võime katsetada.“
Euroopa Parlament arutas, hääletas ja võttis 12. aprillil 459 poolthäälega vastu resolutsiooni olukorrast Vahemerel, mis kutsus üles töötama välja Euroopa Liidu terviklikku rändekäsitlust.
„Ma tellisin hiljuti ühe uuringu, kus tuli välja väga selgelt, et 78% Eesti elanike ei taha mingil juhul, et nende naabrid oleksid pagulased. Saame väga hästi aru, et Eesti poliitikute ülesanne ongi meeldida oma valijale ja seetõttu lihtsalt pole julgust seda välja öelda. Ja me siin tegelikult ei pea manitsema teisi Euroopa riike oma näitega, sest meie võtsime vastu seitse inimest. Seitse! See on olematu arv ja me võime palju rääkida oma IT-lahendustest, millest iganes, kuid me faktiliselt ei ole Euroopaga solidaarsed. Meie valitsuse esindajad räägivad Brüsselis silmakirjalikku juttu, et toetame-toetame, aga tulevad koju ja ei tee mitte midagi.
See on meditsiiniline fakt. Nad võivad peita end selle taha, et kreeklased ei suuda kontrollida ja mida iganes, me sisuliselt selles ei osale, me teeme näo, et oleme poolt, jõuame koju ja ei tee mitte midagi. On olemas see Overtoni aken, mille sisse tahab mahtuda iga Eesti poliitik, sest kui ta tuleb ja ütleb, et on selle poolt, siis see on poliitiline enesetapp,“ kommenteeris Yana Toom.