Vikerraadio saates Reporteritund 12.aprillil vaadeldi olukorda Ukrainas. Riigi peaminister Arseni Jatsenjuk astus tagasi ja riik on taas risteel. Ukraina väljavaateid Venemaaga sõja lõpetamiseks ja majanduse jaluleaitamiseks arutasid Tallinna stuudios Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Krister Paris, Võru stuudios Ukraina päevikuid pidav Igor Taro ja telefonitsi Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.
Mida peaks Kiiev tegema, et leida mingisugustki lepitust Donetskis elavate inimestega? „Tuleb täita Minski lepped, kusjuures see sõjaline pool vist enam ei tekita küsimusi. Küsimus on selles, et oli lubadus korraldada seal valimisi, mis on senini tegemata. Ma ei hakkaks vaatama, kelle süü on suurem — Ukraina näitab Venemaa peale ja vastupidi — aga see on tegemata töö ja kuna see on Ukraina osa, siis ma arvan, et süüdi on Ukraina valitsus. Minu jaoks on küsimus pigem see, kuidas sellest surnud ringist välja tulla nii, et anda võimalus säilitada nägu nii Venemaale, kui Euroopa Liidule. Minski lepped on just see, mida Putin tahtis, sest nad algusest peale rääkisid Ukraina föderaliseerimisest. Kui sellel on mingi vastupanu, siis pigem oli see vähemalt viimaste päevadeni Arseni Jatsenjuki juhitud valitsuses. Mis saab pärast uue valitsuse moodustamist, seda veel keegi ei tea. Kuigi mina olen pigem skeptiline, sest nüüd on olukord selline, et kogu võim on Porošenko käes ja tasakaalustavat jõudu enam ei ole“, rääkis Toom.
Saatejuht mainis Saksa väljaandes Bild avaldatud dokumente, kus tema sõnul on „selgelt näha, et Moskva sisuliselt juhib Luganski ja Donetski nn rahvavabariike.“ Kes siis lõpuks seal otsustab, tahtis saatejuht teada. Toom: „Ma tõesti jään vastuse võlgu, sest endise ajakirjanikuna ei kipu uskuma igat asja, mida loen. Aga mul on näiteks see kogemus, et mu enda kodus on registreeritud elanikena kolm Luganski põgenikku, ehk ma tean inimeste pinnalt, et see kahe võimu sõda ei arvesta üldse kohalike inimeste huve, kes alguses olid väga venemeelsed, praegu vist enam ei ole. Neil on suht ükskõik, mis saab, peaasi, et see korralagedus ja sõda lõpeks. Ma arvan, et mõlemad on teinud vigu. Aga kas me saame väljaspoolt asju ajades Ukraina valitsusega seda kuidagi mõjutada, see on minu jaoks väga suur küsimärk. Sest ausalt öeldes, need avansid, mida me andsime Porošenkole, kui hääletasime assotsiatsioonilepe eest, on liiva jooksnud. Nad pole teinud kahe ja poole aastaga mitte midagi. Jatsenjuki valitsusega oli väga raske asju ajada ja olen skeptiline ka järgmise valitsuse suhtes.“
Kui saate kaasosalised rääkisid Donetski ja Luganski okkupeerimisest Venemaa poolt, vastas Toom, et ei tea, milline rahvusvaheline institutsioon sellega opereerib, et see on kas ERRi või saatekülaliste leiutis. „Seal on väga komplitseeritud asjad, aga okkupeerimisest vist mitte keegi ei räägi, isegi Euroopa Parlament oma resolutsioonides mitte“, täpsustas Yana Toom.
Tema sõnul oli Hollandi referendum kõigile väike üllatus. „Me teame kõik, et sellel on soovituslik mõju, aga me teame ka seda, et sisuliselt, kui see otsus võetakse arvesse Hollandis, see tähendab ka assotsiatsioonilepe lõppu. See Hollandi siseasi võib saada väga ulatusliku mõju.“
Kommenteerides sanktsioonide kasutamist Venemaa vastu ja seda, mida peab Euroopa Liit teistmoodi tegema, toonitas Toom, et „see teistmoodi tegemine sai juba alguse“: „Teatavasti ütles Saksamaa välisminister Steinmeier, et G7 formaat tuleks lõpetada ja tulla taas G8 formaadi juurde, et on väga selge, et me ei saavuta edu Lähis-Idas ja ka Ukrainas ilma selleta, et teeksime koostööd Venemaaga. Pluss veel see asi, et kui me tahame terroriohtu vähendada või nullida, siis meil on vaja kõikvõimalikke eriteenistusi, kellel on selles valdkonnas kogemusi, ja Venemaal see kahtlemata on“.
Toom ütles samuti: „Olen suht skeptiline igasuguse Ukraina rahastamise puhul, sest me kõik teame, et korruptsioon Ukrainas vohab nagu vanasti ja sellega pole suurt midagi ette võetud. Nii et mingisugune otsene raha saatmine ei ole vist hea variant. Kui, siis väga rangelt kontrollida. mida selle Euroopa abiga tehakse, mis sinna kohale jõuab või ei jõua“.
Kas Minski kokkuleppetega on aasta pärast edasi liigutud? „Ma loodaks seda väga. Ma ei arutle üldse selle üle, milline valitsus Ukrainas sobiks Venemaale, ma räägin sellest, milline Ukraina valitsus sobiks Euroopa Liidule ja et lubadused oleksid täidetud. Praegu oleme väga rumalas olukorras, kus me oleme kaks ja pool aastat uskunud ühe valitsuse lubadusi ja isegi need lubadused, mis ei ole seotud Venemaa sõjalise käitumisega Donbassis, ei ole täidetud. Mis puudutab Venemaad, ma saan aru, et alati on kiusatus panna Yana Toom sellesse rolli, et ta kaitseb Venemaa huve. Ei kaitse, vaid üritan vaadata seda pilti suuremalt ja mõistan, et tänaseks Ukraina võimud ei saanud oma tööga hakkama, see on fakt. Sest on reforme, mida kahtlemata annab hääletada Raadas läbi, on asju, mida annab teha Kiievis mitte vaadates Donetski ja Luganski poole. Aga ka seda pole tehtud. Nii et see valitsus paraku ei olnud usaldusväärne partner ka meile.“