Europarlamendi saadiku Yana Toomi sõnul on suurema põgenike vastuvõtmise vastu laias laastus kogu Eesti ühiskond. Toomi arvates näitab seda ka tänase valitsuse poliitika, kes lubab Brüsselis pagulased vastu võtta, kuid kodus käitub vastupidi.
Yana Toom ütles saates "Kahekõne", et hirmud Narva ja Ida-Virumaa Vene kogukonnas leviva separatismi meeleolu kohta on alusetud. "Narvat ei saa kindlasti ära kasutada kolmanda riigi huvides, sest ma väidan, et ükski Eesti elanik saagu ta kas või pensionit Vene Föderatsioonilt ei unista sellest, et ta ärkaks ükskord riigis, mis kuulub Venemaa koosseisu," kinnitas Toom.
"Teiseks vaadates seda sotsiaalse plahvatuse ohtu, siis piirkonnas, kus keskmine vanus on tublisti üle Eesti keskmise kindlasti, sellistest ohtudest rääkida ei saa," lisas europarlamendi saadik.
Samas pole Narva ja Ida-Virumaaga seotud kitsaskohti välja toodud mitte ainult Eestis, vaid eile Norras avalikuks tulnud raporti kohaselt leiavad sealsed spetsialistid, et rändekriisi tõttu liikuvad migrandid läbi Narva Euroopasse imbuda.
Yana Toomi hinnangul pole aga migrantide sisse imbumine mitte ainult Narvat puudutav küsimus, vaid tema arvates saavad põgenikud ületada Euroopa Liidu välispiiri üsna kergelt kogu Euroopas. "See asi on täiesti käest ära läinud ja ei saa välistada, et ka läbi Venemaa üritatakse Euroopa Liitu pääseda," nentis Toom.
Eurosaadik lisas, et ei jaga USA kindrali Philip Breedlove'i arvamust, mille kohaselt Moskva kasutab rändekriisi relvana, kuna ta ei usu vandenõuteooriatesse. "Kremlil on piisavalt peavalusid, et mitte lõhkuda Euroopat põgenike abil," leidis Toom.
Eestlased ja venelased suhtuvad rändekriisi ühtemoodi
Rändekriisist rääkides leidis eurosaadik, et antud temaatika on üks väheseid ühiskondlikke küsimusi, kus eesti- ja venekeelse kogukonna seisukohad laias laastus ühtivad. Seetõttu toetab Keskerakond algselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poolt välja käidud ideed panna Eesti osalemine Euroopasse jõudnud põgenike ümberjaotamissüsteemis rahvahääletusele.
"Ma usun, et rahvas pole pagulaslaine Eestisse jõudmise poolt, kuid ma väidan ka, et tänane valitsus pole selle poolt, sest need sõnumid, mida me edastame Brüsselis erinevad meie tegudest, mida me näeme siin Eestis," rääkis Toom.
"Praegu me kirjutame sellest, et meil on 12 pagulase toimikud laua peal ja me hakkame nende seast valima, kuid meie kvoot oli 600 millegagi, mille vastu härra Rõivas ka ei vaielnud. Seega üks asi on see, mida me räägime Brüsselis ja teine asi on see, mida me teeme Eestis," lisas eurosaadik.
Tema sõnul ei lähtu Keskerakonna otsus nõuda pagulasküsimuses rahvahääletust mitte EKRE poliitika matkimisest, vaid rahva soovidest.