Minu Tallinna büroo tellis uuringufirmalt Saar Poll mahuka uuringu rahvuste vaheliste suhete ja rohkemagi kohta. Ühiste jõupingutustega töötati välja, nagu mulle tundub, väga huvitav ankeet. Kogu Eestis küsitleti rohkem kui 600 inimest hea valimi alusel. Esitlust planeerime 10. veebruaril Tallinnas, rääkis Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Eesti raadio saates "Päevakaja".
Uuringu raames otsustasime peale kõige muu välja selgitada, kas rahvas tunneb oma kangelasi. Eesti on parlamentaarne vabariik, tegelik võimutäius on peaministri kätes. Idee poolest peavad kõik teda vähemalt nime järgi tundma. Uuringu küsimus kõlaski nii:“Kas te teate, kes on Eesti peaminister?”
Niisiis: Rõivase nime ei suutnud meenutada iga seitsmes küsitletu! Muidugi vastasid peaaegu kõik eestlased sellele küsimusele õigesti, kuid mitte-eestlastest teadis vastest vaid 2/3. Seda ei saa süüks panna suurele ja võimsale Vene propagandale – tõepoolest, missugune teave saaks olla neutraalsem kui poliitiku nimi?
Suurem osa mitte-eestlastest vaatab/kuulab kohalikke uudiseid niikuinii. Aga kõige järgi otsustades ei haaku neil Rõivase nimi mitte millegagi. Mitte millegagi! Ja seda olukorras, kus Rõivas on võimul varsti juba kaks aastat. Ma kahtlen väga, kas Ansipi ajal sellise küsitluse tulemused oleksid reformierakondlaste jaoks niisuguseks läbikukkumiseks olnud. Sellega seoses meenus habemega anekdoot kauboidest:
Kaks kauboid seisavad ja ajavad juttu.
Äkki tuiskab neist midagi hirmsa kiirusega mööda.
"Mis see oli?"
"See on Tabamatu Joe."
"Tohoh, kas kohe päris tabamatu?"
"Nojah."
"Miks teda kätte ei saada siis?"
"Aga kellele teda, kuradit, tarvis on?"
Sellessamas sotsioloogilises uuringus küsisime inimestelt, kas nad teavad Venemaa peaministri nime. Eesmärk oli võrrelda seda vastustega Eesti peaministri kohta. Tulemused on täpselt vastupidised: Medvedevit nimetasid õigesti peaaegu kõik mitte-eestlased ja umbes 2/3 eestlastest. Märkimisväärne on, et iga viies eestlane nimetas küll mingi nime, kuid see polnud õige: näib, et paljud arvavad, et Venemaa valitsust juhib siiamaani Putin.
Venemaal tehakse Medvedevi üle nalja, räägitakse temast anekdoote. Näiteks niisugust: erakordselt sooja detsembrikuu tõttu ei suutnud Medvedev kuidagi talveunne jääda. Või ironiseeritakse tema tagasihoidlike presidendiambitsioonide üle: „Kuidas nimetatakse seda, kes teist korda ei suutnud?” „Dmitri Anatoljevitš Medvedev.” Medvedev on loomulikult Putini varjus. Aga vaatamata sellele teab teda ikkagi 2/3 eestlasi. Rõivast seevastu suutis meenutada vaid 2/3 meie kohalikest mitte-eestlastest.
Ei tea, kas Rõivas on samuti kellegi varjus või ongi selline tabamatu tegelane, aga igal juhul olukorda, kus iga kolmas mitte-eestlane ei tea, kes juhib meie riigi valitsust, ei saa pidada päris normaalseks.